Eesti lihatootjad on mures, kuna suureneb välismaalt imporditud liha osakaal riigi tarbimises. Põllumajandus-Kaubanduskoda loodab, et riigi planeeritud seadusemuudatus, mis nõuab restoranidelt liha päritolu märkimist, toob leevendust.
- aastal oli Eestis tarbitavast lihast 90% kohalikku päritolu, kuid 2022. aastaks vähenes see protsent 77%-ni. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juhi Meeli Lindsaari sõnul pole probleem eestlaste vähenenud lihatarbimises, vaid kohalike tootjate ja loomakasvatajate arvu vähenemises. Odavam sissetoodav liha on peamine põhjus.
Kaheksa aasta võrdluses on liha tarbimine Eestis kasvanud ligikaudu 15 000 tonni, samas kui liha import on suurenenud 22 000 tonni võrra. Lindsaari sõnul kasutatakse valmistoodetes üha enam imporditud liha.
Kodumaise toote eelistamine on tarbijatele keeruline, eriti kui valmistoodete päritolu pole märgistatud. Liha impordi kasv mõjutab negatiivselt kohalikke lihatootjaid, viies maksutulu Eestist välja. Samuti on keerukam jälgida imporditud liha keskkonnamõju.
Lindsaar toob välja, et suurtes kogustes imporditud liha puhul eeldatakse sageli, et teistes riikides järgitakse rohenõudeid ja loomade heaolu standardeid, kuid tegelikult puudub selle kohta kindel teadmine.
Lahendusena näeb Lindsaar regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kavandatavat seadusmuudatust, mis nõuaks restoranidelt lihatoodete päritolu märkimist. Ministeerium on ERR-i päringule vastates öelnud, et eelnõu esitatakse järgmise aasta esimeses pooles, kuid selle täpne sisu pole veel teada.
