Tartu Ülikoolile laekus tänavu kevadsuvel rekordiliselt suur arv avaldusi doktorantuuri astumiseks. 1043 avaldusest 204 esitasid Eestist pärit kandidaadid ja 839 välismaalased. Võrreldes eelmise aastaga kasvas Eesti kandidaatide avalduste arv 19%.
Sel kevadel sai kandideerida 49 erialale, mis on koondatud kaheksa doktoriõppe programmi alla. Sügisel alustab ülikoolis oma teadusteed 178 uut doktoranti. Välismaalasi on nende seas 60, seejuures ligi 40% neist on eelneva hariduse saanud mõnes Eesti ülikoolis.
Valdavalt asuvad doktorandid ülikoolis tööle nooremteadurina, mis annab neile parema võimaluse pühenduda täiskoormusega teadustööle. Iga aastaga on koostöös partnerorganisatsioonidega kasvanud ka teadmussiirdedoktorantide arv ja sel sügisel lisandub neid üle 20.
Tartu Ülikooli teadusprorektori professor Mari Moora sõnul on Eesti teaduse kestmiseks oluline suurendada Eesti juurtega teadlaste järelkasvu. „Eesti keelt kõnelevate kandidaatide huvi doktorantuuri vastu on järk-järgult kasvanud alates 2023. aastast. Võib arvata, et 2022. aasta doktoriõppe reform, mille tulemusena anti doktorantidele nooremteaduri staatus, on pannud üha rohkem andekaid Eesti kandidaate doktorantuuri vastu huvi tundma,“ ütles Moora.
Tartu Ülikool avab aastas 164 riiklikult rahastatud õppekohta, kuid loob peale selle doktorantuuris kohti ka oma vahenditest või koostöös teadusasutuste või ettevõtetega. Aastas alustab ülikoolis tööd keskmiselt 190–200 uut doktoranti. Vastuvõtt Tartu Ülikooli doktorantuuri toimub neli korda aastas. Lisateavet leiab ülikooli kodulehelt.
