Kolmas vaatlus: halvad uudised on halvad uudised
Kui aasta tagasi küsiti sensitiividelt ja majandusanalüütikutelt „mida toob aasta 2023“, siis oli tihtipeale kuulda vastust, et tulevik ei saa olema helge. Viimased lisasid enamasti, et kui peaks tulema majanduslangus, siis saab see olema ajaloo kõige ette ennustatum. Seetõttu oldi pessimistlikud, kuid oma kuulajaid suures koguses kuivaineid ja tikke ostma ei saadetud. Läks veidi aega mööda ning mõisteti, et arenenud ühiskonna majandus on oodatust sitkem, inflatsioon tuleb alla ka majanduslanguseta ning tekkis arusaam, et keskpangad suudavad saavutada pehme maandumise olukorra. Seda aega mäletame kui „head uudised on halvad uudised“, sest mida rohkem majandus vastu pidamise märke näitas, seda enam oli vaja intressimäärasid kergitada.
Nüüd oleme aga jõudnud olukorda, kus osad ennustajad on hakanud oma aasta aega tagasi räägitud juttudes kahtlema. Seisukoha muutuse taga on olukord areneva ühiskonna majandustes. Kui USAs ei taha järele anda ei inflatsioon ega majandus, siis euroalal on juba pikalt näha majanduse nõrgenemist, küll aga pole inflatsiooni siiski saadud kontrolli alla. Eeldusel, et selline asjade kulg kestab veel pikalt ning keskpankade poolt orkestreeritud majanduse jahutamise tempo ei vähene, võib varsti majanduses midagi katki minna. Seda ei saaks aga riigid, mille võlakoorem on suurem kui nende aastane SKT, endale lubada. Trükimasin pandaks jälle tööle ning algaks meie etenduse kolmas vaatlus nimega „halvad uudised on halvad uudised“.
Turgudele kolmas vaatlus ei meeldi
Kui möödunud nädal algas positiivselt, kuna langesid ootused Föderaalreservi majanduse jahutamise osas, siis nädala lõpus saabunud inflatsiooninumber muutis meeleolu. Rahaväärtuse langus tõusis 3.7 protsendi tasemele ning kuigi kuubaasil alanes inflatsiooni kasv tervikuna energiahindade languse tõttu, siis baasinflatsioon kerkis endiselt 0.3 protsendi võrra. Hetkel on turud sisse hinnastanud 36-protsendise tõenäosuse selle aasta intressimäärade tõusuks. Järjepidev majanduse jahutamise kasv on langema pannud ka nii S&P 500 indeksi kui ka USA riigivõlakirjad. Esimene neist on oma selle aasta tipust madalamal -5.7 protsendi võrra, kuid endiselt +13.17 protsenti kõrgemal kui aasta alguses. USA 10 aastase riigivõlakirja olukord on aga tunduvalt kehvem, kuna selle tootlus on aasta algusest tõusnud lausa +0.775 protsenti ja kaupleb hetkel 4.650 protsendi tasemel.
