Dr. Arkadi Popov: Kes suvel ei vaktsineeri, sellel on sügis mokas
Vaktsineerimine muudab immuunsüsteemi tugevamaks ja tõstab valmisolekut konkreetse haigusetekitajaga kohtudes organismi kaitsta. Immuunsüsteem töötab edasi samamoodi nagu varem.
Samuti aitab tõkestada haiguste levikut ning on eriti vajalik neile, keda mingil põhjusel ei saa vaktsineerida. Tõhus töö vaktsineerimisel on tekitanud aastatega olukorra, kus nii mõnigi ohtlik haigus on Eestist peaaegu kadunud.
Maailm on avatud ja nakkushaigused ei tunne riigipiire. Seda näeme ka praegu, kus covid-19 on kogu maailma olukorda muutnud. Vaktsineerimise üks eesmärke on kujundada elanike seas nn üldine ehk populatsiooni immuunsus. See tähendab, et kui meie seas on piisaval hulgal immuunseid inimesi, siis ei ole haigustekitajatel võimalik inimeste hulka sattudes uuesti levima hakata.
Vaktsineerimine on alati vajalik, kui sellest saadav kasu kaalub üles vaktsineerimata jätmisel tekkivad riskid ning vaktsineerimisega seotud riskid. Sarnaselt teistele ravimitele võivad ka vaktsiinide kasutamisega kaasneda kõrvaltoimed, kuid üldjuhul on need oluliselt kergemad. Vaktsiinid ei põhjusta inimese haigestumist nakkushaigusesse, sest nad sisaldavad ainult surmatud või nõrgestatud haigusetekitajat või nende osakesi, mis pole võimelised nakkushaigust esile kutsuma.
Haiguse vältimine on alati parem ja kergem kui selle läbi põdemine. Samuti on vaktsineerimine väga tõhus ja ohutu viis kaitsta end tõsiste tagajärgede eest. Vaktsineerimine on 2021. aastal tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele ja ka neile, kellel pole tervisekindlustust. Samuti on vaktsineerimine vabatahtlik.
Eestis ja Euroopas on hetkel kasutamiseks loa saanud neli vaktsiini. COVID-19 vaktsiinid on kõik ühtviisi ohutud, efektiivsed ja kvaliteetsed. Kiirendatud müügiloa taotlemisel ei ole COVID-19 vaktsiinide puhul efektiivsuse ja ohutuse osas järeleandmisi tehtud. Uuringud ja sealhulgas vaktsiinide ohutuse seire jätkuvad ka pärast müügiloa saamist.
Vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus reaalne lahendus COVID-19 pandeemia lõpetamiseks ja normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks. Kõik Eestis saada olevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist. Eestis on praeguseks vaktsineeritud tervishoiutöötajate haigestumine juba langenud. Iisraeli ja Ühendkuningriikide kogemus näitab, et raske haigestumine väheneb enam kui 80%.
Vaktsineerimise aja saab broneerida digiregistratuuri kaudu, helistades kohalikku haiglasse või eraraviasutuse registratuuri. Samuti on võimalik covid-19 vaktsineerimiseks aeg broneerida riigi infotelefonil 1247. Rohkem infot vaktsineerimise kohta saab siit: www.vaktsineeri.ee
Korduma kippuvad küsimused COVID-19 vaktsineerimise kohta
MIKS VAKTSINEERIDA ENNAST COVID-19 EHK KOROONAVIIRUSE VASTU?
Haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks.
Kõik Eestis saada olevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist. Näiteks Iisraeli ja Ühendkuningriikide kogemus näitab, et raske haigestumine väheneb enam kui 80%.
Vaktsineerimine leevendab inimesele piiranguid: näiteks praegu ei pea vaktsineerimiskuuri läbinu lähikontaktsena või piiri ületades isolatsiooni jääma 6 kuu jooksul alates kuuri läbimisest. Vaktsineerimistõend hakkab peatselt andma võimalusi lihtsamaks reisimiseks ja näiteks suurüritustel osalemiseks.
Vaktsineerimine lubab taastada haiglates plaanilise ravi mahu. Teised tervisehädad pole maailmast kadunud. Inimesed saavad kiiremini ravi, mida nad vajavad.
Iga vaktsineeritu loeb – nii kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa. Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval möödujad.
KUIDAS SAAN VAKTSINEERIMISELE?
Vaktsineerimise aja saab broneerida digiregistratuuri kaudu www.digilugu.ee, helistades kohalikku haiglasse või eraraviasutuse registratuuri või riigiinfo telefonil 1247 (seitse päeva nädalas kl 8-20).
KES SAAVAD VAKTSINEERIDA?
COVID-19 vastu oodatakse vaktsineerima kõiki Eesti elanikke alates 16. eluaastast.
Vaktsineerimine lükatakse ajutiselt edasi, kui sul on parajasti kõrge palavik, põed hetkel COVID-19 haigust või oled olnud lähikontaktne.
COVID-19 haiguse läbipõdenuid on soovituslik vaktsineerida ühe doosiga 6. kuul pärast tervenemist.
MILLAL ON END KÕIGE MÕISTLIKUM COVID-19 VASTU VAKTSINEERIDA?
Soovitame vaktsineerida esimesel võimalusel. Tõhus kaitse tekib kuni kahe nädala jooksul pärast teist vaktsiinidoosi (vaid Jannseni vaktsiini puhul tuleb teha üks kaitsesüst). Selleks, et sügisese viirustelaine ja võimaliku covid-19 kolmanda levikulaine ajaks kaitstud olla, tuleb kaitsesüstid kätte saada juba suvel.
MIDA TEHA JA ARVESTADA ENNE VAKTSINEERIMIST?
Mine kohale õigeaegselt või anna esimesel võimalusel teada, kui ei saa minna. Nii väldime dooside kadu ja saame meie inimesed kiiremini vaktsineeritud.
Vaktsineerimisele tulles kanna maski ning tule kohale ainult tervena.
Pane vaktsineerimisele tulles selga sellised rõivad, et riietumine oleks mugav. COVID-19 vaktsiinid süstitakse õlavarde.
Arvesta, et pärast vaktsineerimist pead veel 15 minutit kohapeal tervishoiutöötaja jälgimise all olema juhuks, kui pärast vaktsineerimist peaks enesetunne halvenema.
Juhime tähelepanu, et COVID-19 vaktsiinide ja teiste vaktsiinide manustamise vahe on soovituslikult vähemalt 14 päeva.
MIDA ARVESTADA PÄRAST VAKTSINEERIMIST?
Pärast vaktsineerimist võivad esineda kõrvaltoimed. Tüüpilisemad kerged kõrvaltoimed COVID-19 vaktsiinidel on süstekoha valu ja turse, peavalu, palavik, halb enesetunne, iiveldus, lihasvalu ja liigesvalu. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
Kui sul tekib vaktsineerimise järel tõsisem või üle kolme päeva kestev tervisehäda, helista perearstide infotelefonile 1220.
KUI MUL ON KÜSIMUSI COVID-19 VASTU VAKTSINEERIMISE KOHTA, SIIS KUHU PÖÖRDUDA?
Paljudele küsimustele on vastused veebilehel www.vaktsineeri.ee
Küsimustele aitab vastuseid leida ka riigi infotelefon 1247.
