Tervis

COVID-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: ajavahemikus 18.-24. aprill esitatud teated Eestis ja üldine teave

Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta. Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.
 

18.–24. aprill 2022 esitatud kõrvaltoimete teatised

Comirnaty vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 7 teatist.

– Neljas teatises kirjeldati vaktsineerimisega ajalises seoses ravimiteabega kooskõlas olevaid ja seni seostamata kergeid reaktsioone.

– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 37-aastasel naisel 6 päeva pärast 2. vaktsiiniannust neuroloogiliste häirete (lihastõmblused ja ühe jäseme halvatus, ebakindel kõnd) teket, mis on kestnud üle 10 kuu. Patsient vajas ravi, seisund on paranemas. Diagnoos on ebaselge, autoimmuunsele protsessile iseloomulikke antikehi ega liikvorimuutust seni leitud ei ole. Kuigi esineb ajaline seos, ei saa ebaselget diagnoosi arvestades tekkinud reaktsioonide põhjuslikku seost täpselt hinnata.

– Ühes patsiendi lähedase edastatud teatises kirjeldati 48-aastasel mehel 7 nädalat pärast 2. vaktsiiniannust isheemilise ajuinsuldi teket. Ravimiameti hinnangul on seos ajuinsuldi ja vaktsineerimise vahel ebatõenäoline, puudub ajaline seos. Arvestades kaasuvaid haigusi (kõik neist ajuinfarkti riskifaktorid) on tõenäoliseks põhjuseks olemasolevate krooniliste haiguste tüsistus.

Ühes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist):

  • 3 annusega vaktsineeritud patsiendil (84-aastane) esines haiglaravi vajanud raske kuluga COVID-19 haigus, patsient suri. Nakatumine toimus 4 kuud pärast tõhustusannust. Patsient on kaasuvate haiguste tõttu COVID-19 raske haiguse riskigrupis.

Spikevaxi vaktsiin




Eelmisel nädalal saadeti 3 teatist.

– Kolmes patsiendi edastatud teatises kirjeldati vaktsineerimisega ajalises seoses ravimiteabega kooskõlas olevaid ja seni seostamata kergeid reaktsioone.

Vaxzevria vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 1 teatis.

– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 20-aastasel naisel kuni 1 kuu (täpne algusaeg teadmata) pärast 2. vaktsiiniannust nahareaktsiooni teket (kahtlus roosale kliiketendustõvele, mida toetab nahabiopsia). Roosa kliiketendustõve (ehk Pityriasis rosea) põhjustajana on meditsiinikirjanduses toodud viirusinfektsioonid, sh herpesviiruse aktiveerumine, samuti on selle teket kirjeldatud teatud vaktsiinidega vaktsineerimise järgselt. Reaktsiooni COVID-19 vaktsiiniga täna ei seostata. Seost ei ole võimalik hinnata, Ravimiamet ootab täiendavaid andmeid teatise saatjalt.

Jansseni vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 2 teatist.

– Ühes teatises kirjeldati vaktsineerimisega ajalises seoses ravimiteabega kooskõlas olevaid ja seni seostamata kergeid reaktsioone.

– Ühes patsiendi lähedase edastatud teatises kirjeldati 79-aastasel naisel 1 kuu pärast 1. vaktsiiniannust isheemilise ajuinfarkti teket. Ravimiameti hinnangul on seos vaktsineerimise ja ajuinfarkti tekke vahel ebatõenäoline: patsiendil esinesid mitmed riskifaktorid (sh kodade virvendusarütmia), soodustavaks teguriks võis olla ka SARS-CoV-2 viirusinfektsioon, millesse patsient nakatus 5 päeva pärast vaktsineerimist.

Nuvaxovidi vaktsiin




Eelmisel nädalal teatisi ei saadetud.

Üldine teave

COVID-19 vaktsiiniannuseid on Eestis ajavahemikus 27.12.2020 kuni 25.04.2022 hommik tehtud 1 980 917.

Ravimiametile on perioodil 27.12.2020 kuni 24.04.2022 COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 7018 teatist (0,35 % vaktsiiniannustest) võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta:

Kõrvaltoime
teatiste arv
COVID-19
vaktsiinid*
Comirnaty Spikevax Vaxzevria Janssen Nuvaxovid
Kuni 18.04.2022 7005 3125 650 2846 384 0
18.-24.04.2022 13 7 3 1 2 0
Kokku 7018 3132 653 2847 386 0

* kui teatises kirjeldatakse erinevaid COVID-19 vaktsiine, siis kajastub tabelis teatis viimati tehtud vaktsiini järgi.
Erinevus eelmise nädala arvudega on tingitud duplikaatide eemaldamisest.




Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.




Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid

Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.

Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

Jaga
Back to top button