Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: ajavahemikus 1.–9. jaanuar 2022 esitatud teated Eestis ja üldine teave

1.–9. jaanuar 2022 esitatud kõrvaltoime teatised

Järgnev on kokkuvõte 2022. aasta esimese üheksa päevaga saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta. Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame Covid-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.

Comirnaty vaktsiin

Aasta esimese üheksa päevaga saadeti 107 teatist.

– Neljakümne seitsmes teatises kirjeldati vaktsineerimisega ajalises seoses ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

– Ühes teatises kirjeldati 70-aastasel naisel 9 nädalat pärast 3. vaktsiiniannust näonärvi halvatuse teket, mis vajas ravi. Näonärvi halvatus on vaktsiinile teadaolev kõrvaltoime, kuid vaktsiiniga seostatavad juhud on epidemioloogiliste uuringutele tuginedes tekkinud keskmiselt 21 päeva jooksul vaktsiinist ning üle 42 päeva hiljem tekkinud juhud on tõenäoliselt tingitud muust. Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga kahtlane.

– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 57-aastasel mehel 2,5 kuud pärast 2. vaktsiiniannust kaebuste (peavalu jm) teket, diagnoositi pahhümeningiit (aju kõvakelmepõletik) ning 7 kuud hiljem aju kõvakelme alune verevalum. Patsient vajas ravi. Ajaline seos puudub, kuid teisi võimalikke põhjuseid leitud ei ole. Seost ei ole võimalik hinnata.

– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 36-aastasel mehel paar minutit pärast 3. vaktsiiniannust stressreaktsiooni (teadvuskaotus), mis vajas ravi. Patsient paranes kiiresti.

– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 23-aastasel naisel 36 päeva pärast 1. vaktsiiniannust silmainfektsiooni (endoftalmiit) ja ägeda reetina nekroosi teket. Patsient vajas ravi (sh silma klaaskeha eemaldamine). Patsiendil on varasemalt esinenud herpesentsefaliit, vaktsineerimise tõttu võis herpesviirus aktiveeruda; ajaline seos pisut nõrk, Ravimiameti hinnangul seost vaktsiiniga siiski täielikult välistada ei saa.

– Ühes patsiendi lähedase edastatud teatises kirjeldati 93-aastasel naisel 5 päeva pärast 3. vaktsiiniannust tekkinud südame rütmihäiret (kodade virvendus ja laperdus) ning südamepuudulikkuse süvenemist. Patsient vajab haiglaravi. Kuigi patsiendil esinevad südame rütmihäirete riskifaktorina kõrgvererõhktõbi ja südamepuudulikkus, siis ajalise seose tõttu ei saa vaktsiini kodade virvenduse ja laperduse tekkes täielikult välistada.

– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 64-aastasel mehel 1 kuu pärast 2. vaktsiiniannust müokardiinfarkti teket. Ajaline seos puudub, patsiendil esinevad varasemast kaasuvad haigused, põhihaigus (koronaartõbi) esines enne vaktsineerimist, lisaks riskifaktorina määratud raviskeemi mittejärgmine (lipideemia, hüpertensiooni ravi). Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga ebatõenäoline.

– Ühes müügiloa hoidja edastatud teatises kirjeldati teadmata vanuses mehel teadmata ajal tehtud vaktsiini järgselt teadmata ajal tekkinud kõrivähki. Seost ei ole võimalik hinnata.

– Viiekümne kolmes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist):

– 2 teatises esines 2 annusega vaktsineeritud patsientidel (vanuses 53 ja 67 aastat) kerge kuluga COVID-19 haigus, sümptomaatiline ravi kodus).

– 50 teatises esines 2 annusega vaktsineeritud patsientidel (vanuses 33-99 aastat, keskmine vanus 76,3 aastat) raske kuluga COVID-19 haigus ja nad vajasid haiglaravi, neist 12 patsienti (vanuses 67–99 aastat, keskmine vanus 82,5) surid. Kõigil patsientidel esinesid kaasuvad haigused (südame-, neeru- jt haigused).

Spikevaxi vaktsiin

Aasta esimese üheksa päevaga saadeti 23 teatist.

– Kahekümnes teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 59-aastasel mehel 2,5 kuud pärast 2. vaktsiiniannust sääre süvaveenitromboosi ja kopsuarteri trombemboolia teket. Ajaline seos puudub ja kuigi muud riskifaktorid puuduvad (välja arvatud hiljutine pikk lennureis), Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga ebatõenäoline.

– Ühes müügiloa hoidja edastatud teatises kirjeldati 32-aastasel naisel 2 päeva pärast 1. vaktsiiniannust 1. tüüpi allergilise reaktsiooni, vererõhu tõusu ja müokardiidi tekkest. Täpsem teave, sh müokardiidi diagnoosiks vajalike uuringute tulemused ja analüüsid puuduvad. Seost ei ole võimalik hinnata.

– Ühes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist): 2 annusega vaktsineeritud patsiendil (49-aastane) tekkis kerge kuluga COVID-19 haigus, sümptomaatiline ravi kodus).

Vaxzevria vaktsiin

Aasta esimese üheksa päevaga saadeti 22 teatist.

– Neljas teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

– Kaheksateistkümnes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist): 2 annusega vaktsineeritud patsientidel (vanuses 61-89 aastat, keskmine vanus 70,2 aastat) esines raske kuluga COVID-19 haigus ja nad vajasid haiglaravi, neist 4 patsienti (vanuses 61-89 aastat, keskmine vanus 776) suri. Kõigil patsientidel esinesid kaasuvad haigused (südame-, neeru- jt haigused).

Jansseni vaktsiin

Aasta esimese üheksa päevaga saadeti 13 teatist.

– Kolmes teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

– Ühes teatises kirjeldati hulgihaigustega 86-aastasel mehe mõni päev pärast vaktsiiniannust seisundi halvenemist, patsient hospitaliseeriti, esmakordselt diagnoositi hiidrakuline arteriit reumaatilise polümüalgiaga ja kopsuarteri trombemboolia ägeda kopssüdamega, mille tõttu patsient suri 3,5 nädalat pärast vaktsineerimist. Tromboos on Jansseni vaktsiini teadaolev kõrvaltoime. Ajalise seose tõttu ei saa seost arteriidiga välistada, seos kopsuarteri trombembooliaga võimalik.

Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 42-aastasel mehel 7 nädalat pärast vaktsiiniannust kopsuarteri trombemboolia teket. Ajaline seos nõrk, patsiendil esinevad mitmed trombi riskifaktorid (suitsetamine, ravimata hüpertooniatõbi, liigne kehakaal), mistõttu Ravimiameti hinnangul seos ebatõenäoline.

– Kaheksas teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist):

– 1 teatises esines 1 annusega vaktsineeritud patsiendil (vanuses 40 aastat) kerge kuluga COVID-19 haigus (sümptomaatiline ravi kodus).

– 7 teatises esines 1 annusega vaktsineeritud patsientidel (vanuses 59-90 aastat, keskmine vanus 73,4 aastat) raske kuluga COVID-19 haigus ja nad vajasid haiglaravi, neist 2 patsienti (mõlemad vanuses 90 aastat) suri. Mõlemal patsiendil esinesid kaasuvad haigused (südame-, neeru- jt haigused).

 

Üldine teave

Covid-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27.12.2020 kuni 10.01.2022 hommik tehtud 1 841 614:

Manustatud vaktsiiniannuste arv	COVID-19 vaktsiinid	Comirnaty	Comirnaty      (5-11 aastat)	Spikevax	Vaxzevria	Janssen
Naine	1 004 247	739 294	1 420	103 877	129 792	29 864
Mees	836 801	590 038	1 366	95 261	103 829	46 307
Teadmata	769	384	0	155	9	221
Kokku	1 841 614	1 329 567	2 786	199 245	233 624	76 392

 

Ravimiametile on perioodil 27.12.2020 kuni 9.01.2022 COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 6570 teatist (0,35 % vaktsiinidoosidest) võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta:

Kõrvaltoime teatiste arv	COVID-19 vaktsiinid*	Comirnaty	Spikevax	Vaxzevria	Janssen
Kuni 31.12.2021	6405	2735	541	2794	335
1.-9.01.2022	165	107	23	22	13
Kokku	6570	2842	564	2816	348

* kui teatises kirjeldatakse erinevaid Covid-19 vaktsiine, siis kajastub tabelis teatis viimati tehtud vaktsiini järgi.

Tõsist reaktsiooni kirjeldavad teatised

27.12.2020 kuni 9.01.2022 on Ravimiametile saadetud 298 teatist, milles kirjeldati vähemalt 1 tõsist* võimalikku kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos.

Neist 134 teatist (44,9%) on saatnud tervishoiutöötajad (peamiselt arstid), 164 teatist (55,1%) patsiendid. Patsientide/lähedaste poolt saadetud tõsist reaktsiooni kirjeldavate teatiste puhul on põhjusliku seose hindamiseks oluline saada meditsiiniline kinnitus (sh varasem anamnees, analüüside tulemused, teised kasutatavad ravimid, surmlõppe korral lahanguaruanne) – 164 teatisest 115 juhul on patsiendid/lähedased andnud loa arstiga ühendust võtta ning Ravimiamet on enamusel juhtudest saanud meditsiinilise kinnituse (olenemata arsti hinnangust). Lähedase/lapsevanema saadetud tõsist reaktsiooni kirjeldava teatise korral on vajalik patsiendi täisnimi, sest vastasel juhul on arstil võimatu patsiendi andmeid digiloost leida.

	Comirnaty	Spikevax	Vaxzevria	Janssen
Tõsist* reaktsiooni kirjeldanud teatiste arv	175	27	76	20

* Tõsiseks kõrvaltoimeks on liigitatud järgmised reaktsioonid:

• surmajuhtumid,
• eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel,
• püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus)
• haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele.

Peamiselt on teatatud allergilistest reaktsioonidest (40), neuroloogilistest häiretest (51) ja kardioloogilistest häiretest (57), harvem lühiajalist ravi vajanud stressreaktsioonidest (9), oftalmoloogilistest häiretest (8), seedetraktiga seotud reaktsioonidest, peamiselt oksendamisest (8), trombotsütopeeniast (8), verejooksudest trombotsütopeeniata (5), trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomist (2), raseduse katkemistest (6), üksikud teatised teiste reaktsioonide kohta (nefroloogia, reumatoloogia, endokrinoloogia, muu hematoloogia, süsteprotseduuri tüsistus, onkoloogia, muu raseduse komplikatsioon, psühhiaatria, immunoloogia jt).

Trombidest, mis on ajalises seoses vaktsineerimisega, on teada antud 52 korral (peamiselt Comirnaty (27) ja Vaxzevriaga (15) seoses, harvem Spikevaxi (8) ja Jansseni vaktsiiniga (8) seoses), kuid tänaste andmete põhjal ei ole tavatrombid seotud COVID-19 vaktsiinidega (v.a venoosset trombembooliat Jansseni COVID-19 vaktsiiniga kuni kuu pärast vaktsineerimist).

Surmaga lõppenud reaktsioonidest, vt järgmist lõiku.

27.12.2020 kuni 9.01.2022 on Ravimiametile saadetud 38 surmlõppega teatist (20 teatist arstide poolt, 18 patsientide lähedastelt).

5 juhul on Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga võimalik:

– seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (31-aastane mees, esialgne teave, vt 1.-7. märts kokkuvõte, patsient suri trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi tõttu)

– seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (81-aastane mees, esialgne teave vt 3.-9 maid kokkuvõte), patsient suri immuuntrombotsütopeenia ja hemorraagilise šoki tõttu.

– seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (73-aastane naine, esialgne teave 26. aprill-2. mai kokkuvõte) patsient suri 2 kuud pärast vaktsineerimist trombotsütopeeniast tekkinud hematoomi tüsistustesse.

– seos vaktsiiniga (Comirnaty) võimalik (23-aastane mees – esialgne teave vt 13.-19. detsember kokkuvõte), patsient suri 4 nädalat pärast vaktsineerimist müokardiidist tingitud äkksurma tõttu.

– seos vaktsiiniga (Janssen) võimalik (hulgihaigustega 86-aastane mees) – seisund halvenes vaktsineerimise järgselt, patsient suri 3,5 nädalat pärast vaktsineerimist kopsuarteri trombemboolia ja ägeda kopssüdame tõttu.

2 juhul ei saa Ravimiameti hinnangul seost vaktsiiniga välistada:

– seost vaktsiiniga (Vaxzevria) ei saa välistada, (63-aastane naine – esialgne teave   vt 8.-17 märts kokkuvõte), patsient suri palaviku foonil minestamisest tingitud kukkumise ja peatrauma tõttu.

– seost vaktsiiniga (Comirnaty) ei saa välistada (87-aastane mees – esialgne teave vt 6.-12. detsember kokkuvõte), vaktsineerimisprotseduur võis provotseerida südame rütmihäire teket, mistõttu mees suri pool tundi hiljem.

Kõik teatatud surmajuhud (olenemata põhjuslikust seosest vaktsiiniga) on esialgse teabena kajastatud iganädalastes kokkuvõtetes.

Vaktsiinide puhul loetakse tõsiseks reaktsiooniks ka ebaefektiivsust (sümptomaatilist haigestumist) pärast täieliku vaktsineerimiskuuri lõpetamist ja teatud aja möödumist:

• 7 päeva pärast Comirnaty teist annust
• 14 päeva pärast Spikevax vaktsiini teist annust
• 15 päeva pärast Vaxzevria COVID-19 vaktsiini teist annust
• 14 päeva pärast COVID-19 Jansseni vaktsiini ühte annust
• 12-14 päeva pärast tõhustusannust

Ravimiametile on sümptomitega nakatumisest teada antud 780 korral:

	Comirnaty 2 annust	Spikevax 2 annust	Vaxzevria 2 annust	Vaxzevria 1 + Comirnaty 1 annus	Janssen 1 annus
Vaktsiini ebaefektiivsuse teatiste arv	510	19	191	1	46
sh haiglaravi vajanud juhud (sh neist surmaga lõppenud*)	237 (39)	7 (1)	66 (8)	1	21 (5)

 

	Comirnaty vähemalt 3 annust	Spikevax vähemalt 3 annust	Vaxzevria+ tõhustus-annus Comirnaty	Spikevax+ tõhustus-annus Comirnaty	Comirnaty+ tõhustus-annus Spikevax	COVID + 1 annus Spikevax
Vaktsiini ebaefektiivsuse teatiste arv	7	0	2	1	1	2
sh haiglaravi vajanud juhud (sh neist surmaga lõppenud*)	3 (1)	0	2 (1)	1	1

* Surmlõppega juhtudel (55) olid patsiendid vanuses 56-99 (keskmine vanus 82,1), tõsiste kaasuvate haigustega (COVID-19 tõsise kulu riskifaktorid: hüpertensioon, südamepuudulikkus, neerupuudulikkus, diabeet, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kasvajalised haigused jms).

Sümptomaatilist kerget nakatumist esineb teadaolevalt rohkem (vt Terviseameti andmed), Ravimiamet keskendub haiglaravi vajanud juhtude registreerimisele.

Kuni 18-aastastel teatatud võimalikud kõrvaltoimed

27.12.2020 kuni 1.01.2022 on Ravimiametile seoses Covid-19 vaktsiinide kasutamisega alla 18-aastastel noorukitel saadetud 75 teatist võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta (perioodil 1.-9. jaanuar 2022 ei saadetud teatisi tekkinud reaktsioonidest alla 18-aastastel). Alla 12-aastaste laste COVID-19 vaktsineerimisega seoses kõrvaltoimetest teatatud ei ole.

2022. aasta 10. jaanuari hommiku seisuga on noorukitele tehtud 89 546* vaktsiiniannust COVID-19 vaktsiine (93,6% Comirnaty, 6,2% Spikevax), neist alla 12-aastastele 3468 annust.
* Inimeste vanus on arvutatud 1. jaanuari 2022 seisuga. Vanuse arvutus mõjutab vanusegruppide hõlmatuse numbreid võrreldes varasemates kokkvõtetes toodutega.

	Comirnaty	Spikevax	Vaxzevria	Janssen
Teatiste arv alla 18-aastaste laste kohta	56	17	1	1

 

Viiekümne kaheksas teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

Üheteistkümnes teatises on kirjeldatud vähemalt ühte tõsist võimalikku kõrvaltoimet.

Neist seitsmel juhul on Ravimiameti hinnangul seos vähemalt võimalik või seost ei saa välistada:

Kuuel juhul kasutati Comirnaty vaktsiini:

– Ravi vajanud allergilisest reaktsioonist on teada antud kolmel korral:

13-aastasel noorukil tekkis allergiline reaktsioon (teadvuse kaotus, vererõhu langus, nahalööve) vahetult pärast vaktsineerimist (1. annus). Poiss vajas tavapärast ravi ja paranes. Seos vaktsiiniga on võimalik.

14-aastasel tüdrukul tekkis 48 tundi pärast 1. vaktsiiniannust laialdane urtikaaria (nõgestõbi, allergiline reaktsioon), mis vajas ravi. Tüdruk paranes. Seos vaktsiiniga on tõenäoline.

12-aastasel poisil tekkis 2 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust allergiline lööve (multiformne erüteem), poiss vajas haiglaravi ja paranes. Lisaks diagnoositi poisil bakteriaalne infektsioon, mis võib samuti olla multiformse erüteemi vallandajaks. Multiformset erüteemi seostatakse Comirnaty vaktsiiniga (turustamisjärgselt teatatud väga harva, kuid tekkeaeg 1-3 päeva vaktsiinist). Ravimiameti hinnangul seost vaktsiiniga täielikult välistada ei saa.

– Trombotsütopeenia tekkest on teada antud ühel korral:

15-aastasel tüdrukul tekkis 2 nädalat pärast 1. annust täppverevalumitega lööve. Haiglas diagnoositi  immuuntrombotsütopeenia ehk immuunmehhanismiga vereliistakute vähesus. (Immuun)trombotsütopeenia ei ole täna mRNA vaktsiinide teadaolevaks kõrvaltoimeks, kuid samas on see võimalik risk kõigi vaktsiinide ja ka viirushaiguste puhul. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.

– Näonärvi halvatuse tekkest on teada antud ühel korral:

13- aastasel poisil 6 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust, reaktsioon vajas ravi, nooruk on paranemas. Seos vaktsiiniga on võimalik. Äge perifeerne näonärvihalvatus on mRNA vaktsiinidel teadaolev harvaesinev kõrvaltoime, mis iseenesest ei ole ohtlik, kuid kindlasti häiriv.

– Essentsiaalse treemori tekkest anti teada ühel juhul:

16-aastasel tüdrukul tekkis 1. vaktsiiniannusele järgnenud päeval käte ja keele treemor, jäsemete müokloonilised tõmblused. Tütarlaps hospitaliseeriti uuringuteks – neuroloogilist patoloogiat ei leitud, paranes raviga 3 päevaga. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.

Ühel juhul kasutati Spikevax vaktsiini:

17-aastasel tütarlapsel tekkis 3 tundi pärast 1. vaktsiiniannust epilepsiahoog kestusega kuni 20 minutit, mis möödus iseenesest ilma ravita. Tütarlapsel on kaasuvalt kesknärvisüsteemi haigus, mis suurendab krambiriski. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.

Neist neljal juhul on Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga ebatõenäoline/seos puudub (kõigil juhtudel on kasutatud Comirnaty vaktsiini):

– 13-aastasel poisil tekkis 9 päeva pärast 2. vaktsiiniannust krambihoog teadvuse kaotusega kestusega 3 minutit, mis möödus iseenesest ilma ravita; muud vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid puudusid. Anamneesis on korduvad palavikukrambid. Ravimiameti hinnangul puudub põhjuslik seos vaktsiiniga (9 päeva vaktsiinist – ajaline seos puudub, vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid puudusid, sh nt palavik, anamneesis korduvad krambid).

– 14-aastasel poisil tekkisid 14 päeva pärast 2. vaktsiiniannust perikardiit ja pleuriit (südamepauna ja kopsukelmete põletik). Anamneesis on perekondlik vahemere palavik, mis väljendub perikardiitide ja pleuriitidena, mille episoode on noorukil ka varasemalt esinenud. Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub, tegemist on põhihaiguse ägenemisega.

– 16-aastane nooruk suri 6. päeval pärast 1. vaktsiiniannust kopsuarteri trombemboolia tõttu. Noorukil esinesid olulised riskifaktorid ja kaasuvad haigused (sh korduvad tromboosid). Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

– 16-aastane tütarlaps suri 5 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust. Tütarlaps haigestus raskesse haigusesse enne vaktsineerimist. Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Neljas teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist). Kõigil neljal juhul kulges haigus kergelt, noorukid vajasid sümptomaatilist ravi kodus ja on paranenud. 3 noorukit olid vaktsineeritud Comirnaty ja 1 nooruk Jansseni COVID-19 vaktsiiniga.

Kahes teatises kirjeldati sümptomiteta nakatumist, noorukid olid vaktsineeritud Comirnaty vaktsiiniga.

 

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.