Tervis

Covid-19 põdemisega kaasneb mitmeid pikaaegseid vaimse tervise probleeme

Vähemalt nädal aega raskelt koroonat põdenud inimestel esineb võrreldes kergemalt haigestunutega järgneva 16 kuu jooksul 50–60 protsenti sagedamini depressiooni või ärevust, selgus Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud rahvusvahelises uuringus.

Palju on räägitud, et pandeemia kahjustas inimeste vaimset tervist. Vähem on aga teada olnud, missuguseid pikaajalisi vaimse tervise probleeme tekitab koroona raskelt põdemine. Äsja avaldatud uuringu tulemused näitavad, et depressiooni, ärevuse ja uneprobleemide esinemine sõltub olulisel määral haiguse põdemise tõsidusastmest.

Uuringu Eesti-poolne eestvedaja, Tartu Ülikooli genoomika instituudi kaasprofessor Kelli Lehto uuris koos teiste teadlastega kuue riigi andmete põhjal, kuidas Covid-19 põdemise raskusaste on hiljem seotud vaimse tervisega ja seda kuni 16 kuud pärast koroona põdemist. Nii pika jälgimisajaga uuringut sellises suurusjärgus ei ole varem tehtud.

Lehto sõnul suurendab iga järgnev Covid-19 tõttu haigevoodis veedetud päev vaimse tervise probleemide esinemise riski. “Mida raskemalt inimene haigust põeb, seda suurem on tõenäosus, et tal on pikemaajaliselt vaimse tervise probleeme,” sõnas ta. Kõikidel raskelt koroonat põdenutel esines vaimse tervise muresid rohkem ja pikemalt kui kerge haiguskuluga inimestel.

Haiguse raskusastme määratlesid teadlased haigevoodis veedetud päevade arvu järgi. Raske koroona ei tähendanud ilmtingimata seda, et inimene sattus haiglasse. Ka seda, kui inimesel oli palavik ja ta oli haiguse tõttu pikalt voodis pikali, loeti antud juhul raskeks haigestumiseks.




Lehto rääkis, kuidas vaimset tervist võis mõjutada ka see, et inimene pidi rasket haigust põdedes rohkem läbi elama: olema pikalt isolatsioonis ja eemal lähedastest. Mõni võis suisa haiglasse sattuda. “See kõik võib jätta jälje. Teisalt inimese tervis võibki olla kehv pärast haiguse põdemist ja seetõttu kannatab ka tema vaimne tervis,” selgitas Lehto.

Neli probleemi

Uuringus vaadeldi nelja erinevat vaimse tervisega seotud probleemi: depressiooni, ärevuse ja stressi sümptomeid ning unehäireid. Selgus, et pikemaajalised mõjud tulid välja just depressiooni, ärevuse ja unehäiretega. Koroonaga seotud stressi puhul selgus, et sellel oli Covidi põdemisega pigem lühiajalisem seos, kuna möödus kiiremini, kui teised käsitletud probleemid.

Veidi üllatavana täheldati, et koroonat väga kergelt põdenud inimesed kogesid vaimse tervise probleemide sümptomeid hoopis vähem kui need, kes uuringu vältel ei nakatunud.

Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadur Kadri Kõiv selgitas, et kerge ja vaevatu haiguskuluga patsiendid võisid tunda pingelangust. Lisaks haiguse kergelt põdemisele ei pidanud nad enam muretsema ka haigusega kaasnevate tagajärgede pärast. Haiguse põdemise järel võisid inimesed suhelda rohkem oma lähedastega ja pöörduda tagasi normaalsesse ellu. “Inimestel tekkis leevendus, et said haiguse kaelast ja põdesid kergelt,” sõnas Kõiv.




Kelli Lehto rääkis, et inimesed, kes ei ole seni SARS-CoV-2 viirusega nakatunud, võivad seetõttu rohkem muretseda, sest nad ei tea, kuidas Covid-19 neile mõjub. “Neil, kes polnud nakatunud, oli ilmselt teatav mure ja ärevus seoses ebamäärasusega selle osas, millal haigus neid tabab ja kui raskelt. Samuti muremõtted selle osas, kas ma nakatan veel kedagi ja keegi jääb minu pärast raskelt haigeks,” lausus Lehto.

Ta lisas, et kergelt põdenud inimeste parem vaimne tervis viitas sellele, et ühiskonnas oli seoses haigusega määramatust ja hirmu. “Ilmselt inimesed ikkagi kartsid haigust ja kõike sellega kaasnevat,” sõnas Lehto.

Noorte vaimne tervis kannatab

Kuigi selles konkreetses uuringus inimesi vanusegrupiti eraldi ei vaadeldud, siis sama konsortsiumi varasemalt avaldatud uuringust on teada, et kõige enam sai koroonaajal kannatada nooremate inimeste vaimne tervis. Lehto rääkis, et pandeemia ajal kardeti pigem riskirühmas olevate vanemaealiste vaimse tervise pärast, kes pidid tihtipeale üksi isolatsioonis olema. Andmed aga näitavad, et eakaid mõjutas see vähem või üldse mitte. “Hoopis noored täiskasvanud olid need, kel oli suurem risk vaimse tervise probleemideks,” lausus teadlane.

Teadlased on palju rääkinud sellest, kuidas koroonaviirust põdedes võivad olla pika Covidi sümptomid. Kadri Kõiv rääkis, et osalt võib ka pärast põdemist tekkivaid vaimse tervise probleeme liigitada pika Covidi alla. “Oma uuringust ka nägime, et depressiooni, ärevuse ja unehäirete sümptomid võivad esineda pikaaegselt,” lausus Kõiv.

Kelli Lehto ütles, et kuna pikk Covid on omaette komplekt erinevatest terviseprobleemidest ja selles uuringus teisi sümptomeid ei ole uuritud, siis ei saa ka täpselt öelda, kellel pikk Covid on. “Näeme, et osadel inimestel mõjutab koroona vaimset tervist pikalt,” sõnas ta.




Lehto rääkis, et uuring oli oluline eeskätt seepärast, et varem puudusid teadmised selle kohta, kui pikalt vaimse tervise probleemid inimesi pärast haiguse põdemist kimbutavad. Praegu on koroonaviiruse intensiivse leviku algusest möödas kaks aastat ja teadlased suutsid valmis saada uuringu, kus inimesi jälgiti kuni 16 kuud. “See on hästi suur väärtus uurida just pikaaegse vaimse tervise efekti,” lausus ta.

Uuringusse kaasati kuuest riigist ligi 250 000 inimest. Eestist kutsuti geenivaramu andmebaasi abil uuringusse ligi 10 000 geenidoonorit, kes täitsid küsimustiku Covid-19 sümptomite, riskitegurite ja enda emotsionaalse enesetunde kohta. Kui varem on uuritud peamiselt haiglaravil olnud inimesi, siis siin uuringus teatasid inimesed küsimustikku täites ise, kas ja kui raskelt nad haigust põdesid. Uuringut juhtisid Islandi Ülikooli teadlased ning lisaks Eestile osalesid veel uurimisrühmad Taanist, Norrast, Rootsist ja Ühendkuningriigist

Allikaks. Err.ee

Jaga
Back to top button