Tervis

COVID-19 kiirtest ei päästa riiki koroonast. Negatiivne testitulemus ei anna sulle mingit õigust.

Antigeeni-kiirtestid aitaksid avada ühiskonna teatud valdkondi, nagu näiteks koole, ja vähendada nakatumisriski töökohal. Samas on asjatu loota, et nakatumisnäitaja madalana hoidmiseks piisab ainult sagedasest masstestimisest, leiavad teadlased.

 

 

 

“Negatiivne testitulemus ei anna sulle õigust minna oma vanavanemaid kallistama, tantsida diskoteegis või korraldada oma kodus suuremat sorti joomapidu. Need pole selleks piisavalt ideaalsed, kuid iga nakatunu, kelle me nende abil tänavatelt ära saame, aitab piirata viiruse levikut ja ennetada tõsisemaid haigusjuhtumeid,” sõnas Joep Stohr, Tilburgi Elisabeth-TweeStedeni haigla meditsiiniline mikrobioloog.

 

 

Stohr pole oma arvamusega üksi. Möödunud aasta septembris tegi antikeha- ja antigeenitestide osas kannapöörde Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Kui varem hindas organisatsioon neid liiga ebatäpseks ja hoiatas riike immunogeeniliste testides kasutamise eest, siis nüüd on need WHO silmis odav ja kiire võimalus avastada kõige nakkusohtlikumaid viirusekandjaid. Eeldusena peab olema uue soovituse kohaselt võimalik avastada nendega vähemalt neli viiendikku nakatunutest.

 

 

 

Muu hulgas WHO-d nõustav Londoni hügieeni- ja troopilise meditsiini kooli rahvusvahelise diagnostika keskuse direktor Rosanna Peeling põhjendas kursimuutust kahe asjaoluga. “Taipasime, et mõnedel inimestel võtab tervenemise järel viiruse pärilikkusainest vabanemine nädalaid ja isegi kuid. Nad annavad positiivse proovi, kuid tegelikult nad teisi ei nakata,” sõnas professor. Antigeenitestidega otsitakse seevastu proovidest viiruse valmistatud valke. Kuna valgud lagunevad kiiremini, viitavad need hiljutisele nakkusele.

 

 

 

Nakatunute arvu kasv tõi välja teisegi probleemi. “Mitmete riikide testimissüsteem ei pea võimalike nakatunutega sammu. Kuigi põhimõtteliselt saab molekulaarse (PCR-)testi tulemuse teada kahe tunniga, ulatus mõnel pool ootejärjekord nädalani. Kogu selle aja jooksul peavad olema inimesed eneseisolatsioonis ja võivad jõuda haiguse juba poolenisti läbi põdeda,” lisas Peeling.

 

 

 

Professori sõnul pole mõtet ajada hädaolukorras taga ainult meditsiinilist täpsust. Loeb ka see, kas või kui laialdaselt saab mõnda abinõud rakendada.

 

Samale viitas Liverpooli Ülikooli rahvatervishoiu ja kliinilise informaatika professor Ian Buchan. “Antigeeni-kiirteste laborist väljaspool kasutades püüame kogemuse põhjal kinni umbes 80 protsenti nakatunutest ja suudame märgata neid umbes päeva varem kui PCR-testiga. Pragude vahelt läbi lipsanud valenegatiivsete arvu teeb tasa testide odavus – sama inimene võib teha testi kasvõi iga päev,” märkis Buchan. Tulemuse keskmiselt 15 minutiga andvad antigeenitestid maksavad keskmiselt PCR-testidest suurusjärgu võrra vähem.

 

 

 

Argikasutuse kasvuvalud
Teadlased nentisid, et koroonaviiruse tuvastamiseks mõeldud antigeenitestide laiemat kasutamist tavalise elanikkonna hulgas pole põhjalikult uuritud. Esialgsete tulemuste põhjal pole aga mõtet eriliselt muretseda. Näiteks kontrollis Joep Stohr hiljuti kolleegidega, kui hästi said ise proovi võtmise ja tõlgendamisega hakkama 3200 hollandlast.

Enne testi tegemist lasti lugeda neil kasutusjuhendit ja osalised võisid vaadata soovi korral ka õppevideot. Testi tundlikkuse hindamiseks võtsid professionaalid neilt lisaks tavapärase PCR-testi tarbeks ninaneeluproove.

“Erilise väljaõppeta inimeste puhul oli testi tundlikkus tõepoolest väiksem. Kui laboritehnikud-tervishoiutöötajad suutsid avastada kasutatud testiga 95 nakatunut 100-st, siis tavainimeste puhul langes see 80 protsendi kanti. Kohe kindlasti on see aga parem näitaja kui null ja aitab meil nakkusahelaid katkestada,” märkis mikrobioloog.

Olulisena leidsid teadlased katse käigus koroonaviirusega nakatunuid, kelle polnud testi tegemise ajal või enne seda COVID-19’ga seostavaid sümptomeid ehk asümptomaatilisi inimesi.

 

 

Stohri sõnul ei tohiks peljata, et inimesed end kodus endale testidega viga teevad. “Mitte ükski 3000 testitust ei tulnud meile kurtma, et oleks suutnud endal ninas vatitikuga midagi katki torgata. Isegi kui see võimalus on 0,001 protsenti, annab muuta teste veelgi ohutumaks,” märkis mikrobioloog. Muu hulgas töötab ta kolleegidega parasjagu vatitikkude kallal, mida ei saaks torgata liiga sügavale.

 

 

Rosanna Peeling lisas, et internetikaubanduse tõttu ei saa antigeenitestidest üle ega ümber. Riigis on sundseisus. “Kui inimesel on kange himu neid hankida, on tal võimalus riiklikke eeskirju eirata ja osta neid veebist. Seal valitseb praegu aga metsik lääs ja kuigi edasimüüjad võivad lubada kokku ükskõik mida, pole võimalik tarbijal võimalik lubaduste paikapidavust kontrollida. Mitmel pool on riik seetõttu härjal sarvist haaranud ning standarditele vastavaid kiirteste on võimalik saada tasuta või osta apteegist,” leidis professor.

 

 

Näiteks on alates 8. märtsist kõigile Saksamaa elanikele saadaval vähemalt üks tasuta koroonaviiruse kiirtest nädalas. Mõnel pool mujal on valmistanud valitsusasutused probleemide ennetamiseks üksikajalikke õppevideoid ja avanud spetsiaalse abiliini.

 

Loe edasi SIIT

Alliask. Err.ee

Jaga
Back to top button