Photo: Ardo Kaljuvee
Avatud valitsemise partnerluse (AVP) ülemaailmse tippkohtumise esimene päev oli täis inspireerivaid mõtteid sellest, kuidas kujundada demokraatlikku ühiskonda läbi avatud valitsemise põhimõtete. Sessioonid käsitlesid mitmesuguseid teemasid, alates demokraatia olukorrast kriisiajal kuni võimalusteni, mida pakub digitaalne valitsemine.
Tippkohtumise avapaneelis esinesid riigijuhid ja eksperdid, kes heitsid valgust väljakutsetele ja võimalustele, millega demokraatiad kogu maailmas tänapäeval silmitsi seisavad.
“Me ei saa olla valmis kõikideks kriisideks,” ütles Eesti riigisekretär Taimar Peterkop. “Küll aga saame ehitada koos kodanikega sidusat ja kriisikindlat ühiskonda. Selleks, et toetuda kodanikuühiskonnale kriisides, tuleb usalduse ja koostöö ülesehitamist alustada rahuajal.”
Üks tähelepanuväärsemaid arutelusid keskendus Ukraina ülesehitamisele pärast sõda. Selleks äärmiselt mahukaks tööks on riigis loodud uuenduslik digilahendus: DREAM. Tegemist on avatud platvormiga, mis teeb avalikkusele kättesaadavaks kõiki taastamise etappe alates rahastamisest kuni ehituseni. “Oluline on tagada, et ülesehitustööde käigus võetakse arvesse kõigi ukrainlaste, sealhulgas välismaale asunute häält,” ütles Ukraina vabakonna esindaja Viktor Nestulia. “Kasutame e-platvormi, et inimesed saaksid avaldada arvamust ja rääkida kaasa oma kodukoha taastamisel.”
Lisaks arutleti tippkohtumise esimesel päeval, kuidas lahendada globaalseid probleeme tehnoloogia abil ja luua ühiskonda, kus tehnoloogiat rakendatakse kodanikuõiguste teostamiseks ning valitsuste vastutusele võtmiseks. Toimus ka korruptsioonivastase võitluse teemaline ümarlaud, mis tõi kokku kõrgetasemelised riikide, kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad.
Toimus paneeldiskussioon tehnoloogia ja e-lahenduste rollist hariduses. Panelistina üles astunud president Kersti Kaljulaidi sõnul tuleks meil ühiskonnana kooliharidus ümber mõtestada. „Vanasti andsid õpetajad lastele teadmisi, millele neil muidu ligipääsu polnud. Tänapäeval ei ole see enam nii, kõigil 30 lapsel klassiruumis on erinev teadmiste tase. Peame õpetama lastele üha rohkem sotsiaalseid oskusi – empaatiavõimet, kriitilist mõtlemist ja väitlemisoskust. Kooliharidust peab reformima – me ei ela enam 18. sajandis, aga klassiruumi vaadates tundub justkui elaksime.”
Päeva viimases sessioonis arutati, kuidas avatud valitsemise partnerlus aitab riikidel olla kerksem. “Kriisides usaldavad inimesed valitsust tavapärasest enam ja just sel ajal on ka kodanikuühiskonda kõige rohkem vaja,” ütles Avatud Ühiskonna Fondide asepresident Salil Shetty. Samal teemal debateerisid omavahel ka Eesti keskkoolide väitlusmeistrid.
“Rahuajal ei lange valitsuse ja kodanikuühiskonna eesmärgid sageli kokku. Näiteks võivad kodanikuühiskonna rühmad nõuda suuremat avatust ja kaasatust ning reforme. See nõuab valitsustelt aega ja vaeva. Kriisi ajal moodustatakse aga ühine rinne, et probleeme lahendada,” lisas International Lawyers Project’i valitsemise ja korruptsioonivastase võitluse programmi juht Steph Mucai.
