Eesti elanike majanduslik toimetulek, majanduslik kindlustunne ning eluga rahulolu on stabiliseerunud, näitab märtsi lõpus – aprilli alguses riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi viidud avaliku arvamuse seireuuring. Inimeste turvatunne, mis veebruaris vähenes, on märtsiks taas suurenenud. Kõrge on paraku ka stressitase.
74% vastanutest (sh 76% eestlastest ja 68% muudest rahvustest elanikest) arvavad, et saavad praeguse sissetuleku juures hakkama või elavad mugavalt. Toimetulekuraskusi tunneb 26% eestimaalastest (24% eestlastest ja 32% muudest rahvustest elanikest), veebruaris oli see näitaja 24% (eestlastest 19% ja muude rahvuste esindajatest 34%) ja septembris 30% (eestlastest 27% ja muude rahvuste esindajatest 38%).
Majanduslikku kindlust järgmise poole aasta vaates tunneb 54% elanikest (veebruaris 55% ja detsembris 46%). Eestlastest on oma majanduslikus toimetulekus lähitulevikus täiesti/pigem kindlad 59% ja muude rahvuste esindajatest 44%. Veebruaris kergelt langenud turvatunne on kevadeks jälle taastunud: 55% eestimaalastest arvab, et Eesti riik võib ennast praegu tunda turvaliselt (veebruaris 47%, detsembris 55%), 68% elanikest tunnevad ennast turvaliselt Eestis elades (veebruaris 63%, detsembris 71%).
Uuringu fookuses olid vaimse tervise teemad
Samas leiab valdav enamus inimesi, et nende vaimne seisund pole paranenud või on isegi halvenenud võrreldes koroonaajaga. „Elanikest 68 protsenti arvab, et nende vaimne tervis pole võrreldes koroonakriisi ajaga muutunud ning 21 protsendi hinnangul on see isegi halvenenud, ainult 6 protsendi vastanute arvates on nende vaimne tervis paranenud. Selle põhjuseks võivad muuhulgas olla Venemaa agressioonisõjast tulenevad pinged ning majanduslik ebakindlus,“ selgitas Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu.
Vaimse tervise halvenemist on keskmisest sagedamini kogenud naised, 15-34-aastased inimesed, sh. õpilased ja üliõpilased, ning majanduslike toimetulekuraskustega inimesed. Inimeste stressitase on detsembriga võrreldes samuti pisut tõusnud – 30 päeva jooksul on stressi kogenud 78 protsenti elanikest, sealjuures 28 protsenti suurel määral (detsembris vastavalt 74% ja 27%). Võrreldes sügisega on pisut vähenenud ka optimism tuleviku suhtes. Novembris vastas 62 protsenti ja nüüd 57 protsenti elanikest, et vaatab tulevikku lootuse ja entusiasmiga.
Seekord pöörati avaliku arvamuse seires palju tähelepanu vaimset tervist ja tervislikku eluviisi puudutavatele teemadele. 44% vastanutest hindavad oma tervist heaks või väga heaks (novembris, mil seda viimati uuriti, oli näitaja 48%). Ootuspäraselt peavad oma tervist heaks kõige sagedamini nooremad inimesed (15-24-aastastest 65%) ning kõige harvemini 65-aastased ja eakamad (24%). Samas esineb uuringu andmetel stressi ning depressioonisümptomeid nooremates vanuserühmades enam kui vanemates, mis viitab, et tervisele hinnangut andes mõeldakse esmajoones füüsilisele, mitte vaimsele tervisele.
Lisaks uuriti küsitluse käigus kuidas on eestimaalased rahul oma unega, kui palju tegeletakse aktiivse liikumisega, kui tihti tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning muid tervisega seotud küsimusi.
Sotsiaalmeedia roll infokanalina kasvab
Oluliste muutusteta püsib veebruarist toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele, seda toetab 66% inimestest (veebruaris 67%), kuid kasvanud on nende inimeste osakaal, kellel pole sel teemal selget seisukohta.
Stabiilseks jäävad ka infokanalitega seotud eelistused, kuid tasapisi jätkub sotsiaalmeedia populaarsuse kasv, mis muudest rahvustest inimeste puhul on teist uuringulainet järjest kõige populaarsem infoallikas (märtsis 43%, veebruaris 44% ja detsembris 43%). Eestlastest nimetavad sotsiaalmeediat kolme olulisema infokanali seas 30% (veebruaris 28%, detsembris 24%).
Uuringuga saab tutvuda riigikantselei kodulehel: https://www.riigikantselei.ee/uuringud
