Kui Sina oled minu saatus,  siis kindlasti kunagi kohtume taas.

Tead, sa ära palun kirjuta mulle enam. Pole vaja. Ma ei unusta sind kunagi, kuid ei soovi enam lähedust sinuga, Ma olen valmis andestama, kuid mitte tagasi pöörduma. Ma lasen sind lahti, mine…

Mulle ei meeldi end peale suruda. Kui ma tunnen, et inimene suhtub minusse teisiti kui varem, siis ma hakkan vaikselt eemalduma.

Kahjuks varem või hiljem on kõigel omadus lõppeda. Kirg võib muutuda ühel hetkel tuhaks. Suure armastuse tunne – rumalaks eksituseks. Aastate pikkune sõprus, katkeda mingi tühise jama tõttu. Prioriteedid muutuvad, kannatus katkeb, mõistus selgineb. Me muutume. Ja oleks ekslik arvata, et see mida me tunneme täna – on igavene.

Austa ennast. Austa ennast niivõrd, et mitte olla kui tolmunud pill, mida paar korda aastas välja võetakse, et lahutada meelt. Austa ennast niivõrd, et mitte olla kellegi vahepala ampsuks tema õhtusöögil. Austa enda närve, tervist ja elu. Ära lase end kellegi poolt ära käkerdada nagu kasutatud salvrätikut. Austa ennast ja

Elus on raudne reegel. Mille kokku keetsid, seda ka rüüpa.

Aasta tagasi oli kõik teisiti. Ma ei oleks arvanud,  et muutun selliseks nagu praegu olen. Ja nüüd tagasi vaadates mõistan, kui palju võib üks aasta inimesi muuta.

Enne kui teed inimesele haiget Mõtle hoolega…  Võib olla põhjustatud valu lõhub tema elu.

Ära ole armukade. Kui inimene on sinuga,  siis ta lihtsalt on. Aga kui teda tõmbab  kusagile mujale, siis kedagi kinni hoida on võimatu.

Kõige suuremat südamevalu põhjustavad meie endi illusioonid, fantaasiad ja mõtted.