Tõelised sõbrad on nagu hommikud. Sa ei saa neid kogu päevaks, ent võid alati kindel olla, et nad on olemas, kui üles ärkad. Homme, järgmisel nädalal, järgmisel aastal, igavesti.

Tahan olla truu, sest on neid, kes mind usaldavad, tahan olla rikkumata, sest on neid, kes hoolivad, tahan olla tugev, sest on palju, mille nimel kannatada, tahan olla vapper, sest on palju, mida peab julgema teha. Tahan olla sõber kõigile- ka vaenlastele ja üksildastele, tahan anda ja unustada, et andsin

Ma olen mõistnud, et kõik mis juhtub, juhtub mingil põhjusel. ükskõik kas head või halba. Selleks on mingi põhjus ja see kõik on osa minust, meist kõigist. Tekivad probleemid, satume süümepiinadesse, oleme õnnelikud ja kurvad, väsinud ja aktiivsed. ja on inimesi, kelle peale mõeldes tuleb naeratus näole. Me tahame põgeneda

Ei ole midagi paremat, kui sõbra soojad silmad, mis soovivad alati head.

Ärge kunagi jätke ütlemata seda, mis on oluline ja mida te tõeliselt tunnete. Paljud meist teevad selle vea, et ütlevad “Ma oleksin pidanud ütlema..!” aga nad ei ütle ja nad ei ole seda varemgi teinud. Meie mõtted ja tunded on meie omad ja need on tihti suunatud teistele… Enesevaenulikkus on

Kui sul on hea mõte, tuleb see kindlasti täide viia, isegi siis, kui päris alguses ei lähe nii nagu sa ise tahtsid. Võib ju alati uuesti proovida, kui ei proovi ei saagi teada – jään endale kindlaks ja olen julge, võtan riske, teen asju enda moodi hoolimata teiste arvamusest.

Pole vahet, kas soovid saada edukaks, jõuda tippu või täita lihtsalt oma unistus õnnelikumast elust, teekond sinnani on ikka ühtemoodi. Pead endasse ja oma unistusse uskuma, tegema vigu, kukkuma ja taas püsti tõusma, kuid sa ei tohi mitte kunagi alla anda.

Vahel olen kui päike… särav ja soe, hingelt suur ja samas olemuselt nii väike… Täis meeletut hellust ja valgust, tahaks, et kõigil siin ilmas oleks hea ja ei vaata kunagi kurbust enese sees… Vahel olen kui kuu… veidi külm ja kauge, kuu, mille ümber särab küll palju tähti, kuid mina