Ülemäärane soola tarbimine koormab ja kuivatab organismi, ka võib olla see üks kõrgenenud vererõhu põhjuseid.
PANE TÄHELE:
Naatriumi soovitust ja maksimaalset lubatud kogust väljendatakse soola kogusena
400 mg naatriumi = 1 g soola
Toidu maitsestamiseks ei ole soola vaja. Tänapäeval on selleks palju teisi võimalusi – erinevad värsked ja kuivatatud ürdid, maitsetaimed, soolata maitseained, kirjutab Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi toitumine.ee lehel.
Vaata soolaklakulaatorist, kui palju sina päevas soola sööd.
Kui räägitakse tavalisest lauasoolast, peetakse silmas naatriumkloriidi. Päris naatriumita ei saa – organism vajab seda oma toimimiseks väikeses koguses. Samas isegi mitmekesiselt toituvad inimesed, sealhulgas ka need, kes teevad valdavalt oma toidu ise värskest toorainest ning kasutavad pooltooteid ja valmistoitu harva, kipuvad naatriumi saama soovitusest rohkem.
Naatriumi liigtarbimine võib tekitada turseid, põhjustada naha ja limaskestade kuivamist, koormata neere, tõsta vererõhku.
VÄÄRT ABINÕU
Mõned mõtted, kuidas saaks soola tarbimisele rohkem tähelepanu pöörata ning seda tasapisi vähendada:
Osta valmistoitu ja soolarikkaid pooltooteid (nt kotletid) võimalikult harva. Valmista toit ise värsketest toorainetest.
Loe pakendil olevat infot ja vali sarnaste toodete seast väiksema soolasisaldusegatooteid. Seda, kas tootesse on lisatud soola, saad teada koostisosade loetelust. Toodete soolasisalduse omavaheliseks võrdlemiseks tuleb vaadata toitainelise koostise infot 100 grammi toote kohta.
Soolatud ja suitsutatud tooteid söö võimalikultharva.
Kui tahad toiduvalmistamisel soola lisada, teeseda lõpu poole (näiteks enne serveerimist), nii kasutad soola vähem. Midakauem toit valmib, seda rohkem väheneb soola maitse.
Maitsesta toitu maitsetaimede, soolavabade maitseainete/maitseainesegude, puuviljamahlavõi vähese äädikaga.
Naatriumi füsioloogiline vajadus täiskasvanutele on nii suur nagu seda sisaldub umbes 1,5 grammis soolas.
See ei tähenda, et peaksime soola sööma. Naatriumi sisaldub toitudes ka looduslikult, näiteks ühe grammi “soola” saab umbes 350 grammist soolata keedetud kana- või kalkunilihast, aga ka umbes kuuest munast.
Teine ja väga suur osa naatriumist jõuab meie toidulauale töödeldud toidu kaudu. Umbes grammi soola saab näiteks 100 grammist (2–3 viilu) leivast või 50 grammist (5–8 viilu) juustust. Keeduvorstide, viinerite, sinkide, peekoni soolasisaldus sõltub tootest, kuid võib mõne puhul ulatuda isegi kolme grammini 100 grammi toote kohta.
Soola maksimaalne päevane lubatud kogus (kõikidest allikatest kokku, sh looduslikult saadud naatrium) on täiskasvanutele 6 grammi ning 2–9aastastel lastel 4 grammi. Seega saab lasteaialaps 100 grammist soolasemast lihatootest pea kogu päevas maksimaalselt lubatud soolakoguse.
Soola ja naatriumi kohta saab rohkem lugeda soolavoldikust
