Ametiühingute Keskliit rõhutas Reformierakonnale ja Keskerakonna koalitsiooniläbirääkijatele saadetud ettepanekutes kõige olulisemana vajadust jätkata ja edendada regulaarset kolmepoolset sotsiaaldialoogi valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel, et muutuvate tööturuvajadustega paremini sammu pidada.
Regulaarsed kohtumised tööturu osapoolte vahel taastusid peaminister Jüri Ratase eestvõttel 2018. aasta mais pärast 16 aasta pikkust vaheaega ja on viinud oluliste kokkulepeteni majandust ja tööturgu puudutavates küsimustes.
Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson lisas, et ametiühingute fookuses on liikuda edasi tervise edenduse ja uue töö regulatsioonidega. „Haiguslehtede hüvitamine alates teisest päevast tuleb näiteks rakendada tähtajatuna, et inimeste tervelt elatud aastaid pikendada ja anda sellega kindlus ka tööturul püsimiseks,“ tõi Peterson näite ettepanekutest, mis võimuläbirääkijate töölauale jõudsid.
Lisaks taotlevad ametiühingud sotsiaalpartneritele suuremaid õiguseid erisuste tegemiseks töölepinguseadusest, et lubada turvalise paindlikkusega suurendada ja tootlikkust ja suurendada inimeste ja ettevõtete sissetulekuid. Seejuures soovitavad ametiühingud panna erilist rõhu sektoritaseme kollektiivlepingute soodustamisele, lubades sektorileppe kehtivust laiendada rohkemates tööelu küsimustes ja pakkudes niiviisi tööandjatele enam valdkonnapõhiselt vajalikku paindlikkust ning töötajatele piisavalt turvalisust.
Petersoni sõnul on tööandjate, ametiühingute ja valitsuse vaheline sotsiaaldialoog viimastel aastatel teinud suure arenguhüppe. „Tasakaalustatud kokkuleppeid ja muudatusi on tulnud just sel aastal ridamisi alates Töötukassa palgahüvitistest ja töötushüvitiste tõusust kuni põhimõtteliste valikuteni, kuidas riiki majanduskriisist välja juhtida,“ selgitas Peterson.
Tema hinnangul tasub senist praktikat jätkata, et tööturg oleks tulevasteks muutusteks paremini valmistunud.
Allikas. BNS
