Kolmapäev , 24 aprill 2024
Erakorralised uudised
348546764 789704889541872 264069258326391980 n

Alates 1. juulist jõustub hooldereform, mis kindlustab, et iga inimene on väärikalt hoitud.

Hooldereform toob endaga kaasa olulisi muudatusi:

*Suureneb riigi toetus

*Toetus väiksema sissetuleku puhul

*Tõuseb teenuse kvaliteet

Riigikogu võttis täna vastu sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduseelnõu, mis teeb 1. juulist hooldekodukoha teenuse saajatele taskukohasemaks, tõstab üldhoolduse kvaliteeti ja parandab ka kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. Lisaks, keskmisest vanaduspensionist madalamat sissetulekut saavatele teenuse saajatele hüvitab kohalik omavalitsusus osaliselt ka nende makstavad majutus- ja toitlustuskulud.

  • Seaduseelnõu kohaselt investeerib riik 2023. aastal üldhooldusteenuse kättesaadavuse parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks 40 miljonit eurot, 2024. aastal antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse tulubaasi juba ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus prognooside järgi 62 miljoni euroni.
  • Hooldekodureformiga annab riik tõuke vähendada hooldekodude personali koormust, mis tähendab hooldatavale personaalsemat tähelepanu ja hoolt. Kui mullu oli ühe hooldustöötaja kohta keskmiselt 18 klienti, siis edaspidi on eesmärk, et ühe hooldaja kohta on kliente keskmiselt 12 või suure hooldusvajaduse korral kuni üheksa. 
  • Samuti toetab seadusemuudatus koduste hooldusteenuste arendamist kohalikes omavalitsustes. Omavalitsustel on võimalus pikaajalise hoolduse korraldamisel arendada ja pakkuda oma elanikele ööpäevaringse üldhoolduse kõrval ka koduteenuseid, mis annavad võimaluse inimesel jätkata oma kodus elamist ja ennetavad või lükkavad edasi hooldusvajaduse süvenemist. 

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on sotsiaalministeeriumis poolteist aastat reformi ette valmistades jõutud lahenduseni, mis muudab eakaid abistavad teenused kättesaadavamaks ning tõstab ka teenuse kvaliteeti. „Südamevalu lähedase pärast riik kahjuks ära võtta ei saa, küll aga pakkuda tuge ja tingimusi paremaks hoolitsuseks nii hooldekodus kui päriskodus. Omavalitsustele eraldatavat raha tuleb kasutada hooldekodu kohatasu rahastamise kõrval ka koduse hoolduse tagamiseks, kusjuures inimesest lähtuvalt peab esimeses järjekorras eelistama just koduteenuseid,“ lisas Riisalo.

Tervise- ja tööminister Peep Petersoni sõnul jõuab Eesti hoolekandesüsteemi läbi aegade suurim riigi toetus. „Alates 1. juulist 2023 säästab iga perekond, kelle peres on hooldatav, aastas mitu tuhat eurot. Peterson tõi välja, et hooldekodukoha pensioni eest saab iga soovija, pensioni suurusest hoolimata. „Sügisel eelnõusse sisse viidud viimase olulise muudatuse tulemusel saavad vajadusel hooldekodukoha ka keskmisest madalama pensioniga inimesed, keda on kõigi pensionisaajate hulgas neljandik, näiteks rahvapensioni saajad, aga ka need, kes on sunnitud olude tõttu töötanud madalapalgalisel töökohal. Lisaks on päästjad, hooldajad ja paljude teiste vajalike ametite pidajad olnud sunnitud leppima madalama palga ja pensioniga. Mul on hea meel, et riik paneb alates 1. juulist 2023 võrdselt õla alla igale abivajajale.”

Prognooside kohaselt on 2023. aastal keskmine hooldekodu kohatasu suure hooldusvajadusega inimesele 1375 eurot kuus, millest osa (hoolduspersonali kulud) tasub edaspidi KOV ning aprilliks prognoositav ca 700-eurone keskmine pension võimaldab inimesel endal katta ülejäänud osa.

Hooldereformi puudutavad muudatused jõustuvad 1. juulist 2023.

Viimastel andmetel tegeleb Eestis teise inimese hooldamisega 15% vähemalt 16-aastastest Eesti elanikest. Hooldamisega tegelevate inimeste arv on Eestis vahemikus 159 500–180 300 inimest, kellest ligi pooled abistavad oma hooldatavat enesehooldus- või hügieenitoimingutes või regulaarsetes tervisetoimingutes. Pea viiendik hooldajatest vajaksid enda sõnul abi ööpäevaringse järelevalvega, kuna selle kõrvalt on hooldajal keeruline võtta hooldamisest pause ning risk läbipõlemiseks on eriti suur. Eesti inimestele suureks murekohaks on nii hooldekodu kohatasu, millest 2021. aastal moodustas inimese omaosalus keskmiselt 80%, kui ka kodus elamist toetavate teenuste ebapiisav maht ja valik. Loe ka:  https://sm.ee/uudised/uuring-hooldajatele-paremat-tuge-pakkudes-voimalik-tooturule-tuua-pea-20-000-inimest

hooldereform

Vaata ka:

minuaeg.com uudised

NB! Internetis müüdavad isetehtud sõidukite numbrimärgid on ebaseaduslikud

Transpordiametini on üha enam jõudnud infot liikluses olevatest sõidukitest, millel kasutatakse keelatud numbrimärke. Samuti on

minuaeg.com uudised

Tiibeti toetusrühm külastab ametlikul visiidil dalai-laamat

Riigikogu Tiibeti toetusühma delegatsioon kohtub Indias Dharhamsalas dalai-laama Tenzin Gyatso, Tiibeti eksiilvalitsuse ning tiibetlaste pagulaskogukonnaga. 

error: Sisu on kaitstud!