Läti riiklik lennufirma airBaltic otsib kiiresti lisaraha, et stabiliseerida oma finantsseis ja vältida võimalikku maksejõuetust. Lennufirma soovib kaasata võlakirjaomanikelt lühiajalist vahefinantseerimist, mida arutatakse 3. augustil toimuval kohtumisel.
Reutersi nähtud võlakirjaomanikele saadetud teate kohaselt vajab airBaltic lisaraha ajal, mil ettevõte vaatab üle oma kapitalistruktuuri. Vahefinantseerimise eesmärk on tagada lennufirmale piisav likviidsus kogu ümberkorraldamise ajaks. Rahastamises saavad teate järgi osaleda kõik ettevõtte võlakirjaomanikud, kuid kaasatava summa suurust pole avaldatud. Reuters
Ettevõtte rahalist olukorda muudavad keerulisemaks suur võlakoormus, kallid rahastamistingimused, lennukite liisingukulud ja mootoritega seotud probleemid. airBalticu lennuparki kuulub 55 Airbus A220-300 lennukit ning varem on ettevõte kavatsenud lennukite arvu 2030. aastaks peaaegu kahekordistada. Mootorite tarne- ja hooldusprobleemide tõttu on aga osa lennukeid pidanud seisma.
Lennufirma on korduvalt edasi lükanud ka börsile mineku plaane. Praeguseks on võimalik esmane avalik aktsiaemissioon ehk IPO peatatud ning ettevõte ei arvesta sellega 2026. aasta kapitaliallikana.
Fitch peab airBalticu kapitalistruktuuri jätkusuutmatuks
Finantsturud hindavad airBalticuga seotud riske järjest suuremaks. Ettevõtte 2029. aastal lunastatava 380 miljoni euro suuruse võlakirja tootlus on alates märtsist järsult tõusnud, mis viitab investorite suurenenud murele lennufirma võime pärast oma kohustusi täita.
Fitch Ratings paigutas airBalticu pikaajalise emitendi maksejõuetuse reitingu „CCC-“ negatiivse väljavaatega jälgimise alla. Fitchi hinnangul on ettevõtte finantsiline paindlikkus järjest nõrgem ja likviidsussurve muutunud teravaks. Ilma täiendava välise toetuseta võib olukord viia likviidsuskriisi või võlgade ümberkorraldamiseni. Fitchi hinnangu kokkuvõte
Fitchi ettevõtete reitingute direktor Raman Singla ütles Reutersile, et airBaltic peab senise plaani järgi jätkamiseks katma 2026. aastal ligikaudu 156 miljoni euro suuruse vaba rahavoo puudujäägi.
Singla hinnangul ei ole lennufirma praegune kapitalistruktuur jätkusuutlik. Ettevõttel on suur liisingukohustustega lennukipark ja väga kulukas võlakiri, mille lunastamistähtaeg saabub 2029. aastal. Seetõttu peab airBaltic leidma uue rahastuse või tegema oma võlakohustustes suuremaid muudatusi.
Fitch on määranud võlakirjale tagasisaamisreitingu „RR4“. See tähendab, et võimaliku maksejõuetuse korral võiksid investorid hinnanguliselt tagasi saada 31–50 protsenti põhisummast. Kui võlakirjaomanikud nõustuvad enda jaoks senisest ebasoodsamate tingimustega, võib Fitch langetada airBalticu reitingu tasemele „C“.
Riigilaen tuleb tagasi maksta augustis
airBaltic pole veel tagasi maksnud Läti riigilt saadud 30 miljoni euro suurust lühiajalist laenu, mille tähtaeg saabub augusti lõpus. Läti parlament kiitis tagatiseta laenu heaks aprilli keskel, et aidata ettevõttel tulla toime kiiresti kasvanud kütusehindade ja süvenenud finantsraskustega.
Fitchi andmetel jättis lennufirma juunis täitmata ka kohustuse täiendada reservkontot, mida nõuavad 2029. aastal lunastatavad tagatud võlakirjad.
Kui riigilt saadud raha tähtajaks ei tagastata, võib Euroopa Komisjon hakata seda käsitlema riigiabina ja algatada vastava menetluse.
airBalticu kontsern teenis 2026. aasta esimeses kvartalis 70,064 miljonit eurot kahjumit. Seda oli 2,4 korda rohkem kui 2025. aasta samal perioodil. Ettevõte põhjendas kahjumi suurenemist valuutakursside kõikumise, rahastamiskulude, vähenenud äritoetuse ja mitme kulukategooria jätkuva hinnatõusuga.
Prokuratuur kontrollib ametnike otsuste seaduslikkust
Läti peaprokuratuur alustas 24. juulil kontrolli, et hinnata, kas vastutavate ametnike tegevus ja airBalticu majandus- ning finantsolukorraga seotud otsused vastavad seadusele. Kontroll algatati peaminister Andris Kulbergsi pöördumise järel. Läti peaprokuratuur
See pole esimene kord, kui prokuratuur lennufirmaga seotud valitsuse otsuseid hindab. 2024. aasta lõpus lõppenud kontrollis ei tuvastatud rikkumisi seoses valitsuse otsusega toetada airBalticu aktsiakapitali vähendamist.
Uue kontrolli alustamine võib muuta potentsiaalsed investorid ettevaatlikumaks. Peaministri sõnul on Läti pidanud võimaliku investeeringu üle läbirääkimisi mitme investoriga. Valitsus otsib strateegilist äriinvestorit, kes panustaks ettevõttesse raha ja võtaks selle juhtimises aktiivse rolli.
Kulbergs on öelnud, et valitsus ei saa airBalticut lõputult toetada, kui lennufirma ei esita usutavat tulevikuplaani. Samal ajal on Läti alustanud läbirääkimisi ühe nimetamata suurinvestoriga ning riigi peamine tingimus on airBalticu Riia sõlmjaama säilitamine. Reuters
Praegu kuulub Läti riigile 88,37 protsenti airBalticu aktsiatest. Lufthansa omandas eelmisel aastal ettevõttes kümneprotsendilise osaluse. Taani ärimehe Lars Thueseni ettevõttele Aircraft Leasing 1 kuulub 1,62 protsenti ning ülejäänud 0,01 protsenti teistele investoritele.
Võimalikud kärped puudutaksid tugevalt ka Tallinna
airBalticu finantsprobleemidel võib olla otsene mõju Eesti lennuühendustele. Lennufirma on Tallinna lennujaama suurim vedaja ning selle kaudu reisib ligikaudu kolmandik kõigist lennujaama kasutavatest reisijatest. Ettevõte teenindab Tallinnast arvukalt otseliine ja kasutab Eesti pealinna ühe oma olulise baasina.
Tallinna lennujaam ei pea siiski tõenäoliseks, et airBalticu tegevuse vähenemine kaotaks Eesti inimeste lennuvõimalused täielikult. Lennujaamas tegutseb 15 regulaarvedajat ning mitmel airBalticu liinil lendab paralleelselt ka teine lennufirma. Vajaduse korral saaksid teised vedajad osa nõudlusest oma sõlmlennujaamade kaudu üle võtta.
Kõiki airBalticu otseliine poleks siiski võimalik kiiresti asendada. Väiksema nõudlusega sihtkohad võivad kaduda ning suuremad lennufirmad oleksid tõenäoliselt rohkem huvitatud reisijate vedamisest Helsingi, Frankfurdi või Varssavi kaudu kui samade otseliinide avamisest Tallinnast.
Tallinna lennujaam on viimastel aastatel otsinud aktiivselt uusi vedajaid ja liine, et vähendada sõltuvust ühest lennufirmast. airBaltic on samal ajal kinnitanud, et Tallinn jääb ettevõtte jaoks oluliseks baasiks. 2026. aasta plaanide kohaselt teenindab lennufirma Tallinnast nelja lennukiga 20 sihtkohta, sealhulgas hooajalisi liine. ERR
Lennufirma tuleviku seisukohalt kujuneb järgmiseks oluliseks kuupäevaks 3. august. Siis peaks selguma, kas võlakirjaomanikud on valmis andma airBalticule täiendavat lühiajalist rahastust ja millistel tingimustel võiks ettevõtte finantsiline ümberkorraldamine jätkuda
