Pea igal inimesel on endaga kaasas salvestustehnika telefoni näol ning vahel tundub, et seda kasutatase pea igal sammul hetkede jäädvustamiseks. Siinkohal on aga väga oluline arvestada reeglitega, mis kohalduvad juhul, kui fotol on lisaks pildistajale endale ka mõni kolmas isik, olgu selleks siis perekonnaliige, sõber või võõras. Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Kristina Viznovitš selgitab, kus võib pildistada ja filmida ning millistel tingimustel võib seda materjali avaldada näiteks sotsiaalmeedias.
Isiklikuks otstarbeks ning fotot ja videot avalikustamata võib pildistada kõike ja kõiki ning selleks puudub vajadus fotol olevalt isikult nõusolekut küsida. Muidugi oleks võimalusel isiku nõusoleku küsimine tema jäädvustamiseks viisakas.
Avalikustamiseks tuleb pidada igasugust foto ja video nähtavaks tegemist ja näitamist inimestele, keda ennast pildil ei ole. Selliseks tegevuseks võib olla nii foto avaldamine ajalehes või näitusel, video näitamine telekanalis aga ka foto või video riputamine sotsiaalmeedia kanalitesse nagu nt YouTube, Facebook, Instagram jne. Samuti tuleb avalikustamiseks pidada ka foto või video saatmist näiteks e-posti teel, kui see saadetakse isikule, keda ennast fotol või videol ei kajastu.
Avalikustamiseks ei loeta aga foto jagamist nende isikutega, kes on pildil ning fotot võib fotol olevate inimestega jagada ka ilma, et peaks teistelt fotol olevatelt inimestelt selleks eraldi nõusolekut küsima. Näiteks on lubatud seega jagada lastest pilte nende lastevanematega, kelle lapsed pildil on, küsimata selleks teiste pildil olevate laste vanemate käest eraldi luba. Kui aga soovitakse jagada näiteks pilti kõigi lasteaia rühmas käivate laste vanematega, siis selleks on vajalik küsida eraldiseisev nõusolek nende laste vanematelt, kelle lapsed on pildil. Samuti ei peeta avalikustamiseks fotode hoiustamist veebis mõne pilveteenuse pakkuja juures, kui fotodele pääseb ligi vaid fotode tegija.
Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaadi Kristina Viznovitši sõnul on fotode ja videode avaldamise näol tegemist isikuandmete töötlemisega, mis on lubatud ainult juhul, kui selleks on seaduslik alus. “Üheks selliseks aluseks on inimese nõusolek isikuandmete töötlemiseks konkreetsel eesmärgil. Seega võib tehtud fotosid ja videoid näiteks Facebook’is jagada, kui isikud, kes fotol ja videol on kajastatud, annavad selleks nõusoleku. Tuleb tähele panna, et isiku antud nõusolek peab vastama teatud reeglitele – see peab olema selge, vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline. See tähendab, et kui küsitakse sõbralt nõusolekut foto riputamiseks Instagrami kontole, tuleb sõbrale selgitada, kuhu, kui kauaks ja mis eesmärgil foto avalikustatakse ning sõber peab sellega nõustuma. Kui fotol on aga mitu sõpra, tuleb nõusolek saada neilt kõigilt,” lisas Viznovitš.
Pildistamine avalikus kohas ja avalikel üritustel
Inimese nõusolekut avalikus kohas toimuva pildistamise eest fotode avalikustamise eesmärgil asendab isikute teavitamine sellises vormis, mis võimaldab isikul endal fotodele jäämist vältida. Seega saab isikut pildistada fotode avalikustamise eesmärgil juhul, kui pildistamine toimub avalikus kohas ning pildistaja on isikuid toimuvast teavitanud.
Avalik koht
Avaliku koha mõiste on sisustatud korrakaitseseaduses, mille kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa. Andmekaitse Inspektsioon on oma kaamerate kasutamise juhendis (edaspidi „juhend“) selgitanud, et avalikuks ruumiks tuleb pidada ka näiteks kinoseanssi, kuna kõigil on soovi korral võimalik pilet osta. Seega tuleb avaliku koha mõiste sisustamisel lähtuda igaühe võimalusest ruumis viibida ka juhul, kui selleks peab täitma teatud eeldused, näiteks tuleb osta pilet.
Pildistamisest teavitamine
Avalikus kohas pildistamisest tuleb inimesi teavitada viisil, mis võimaldab neil soovi korral pildile jäämist vältida. Teavitamiskohustuse täitmiseks saab avaldada vastava teate pildistamise kohta (näiteks ettevõtte) veebilehel. Samuti võib teavitamiskohuse täitmiseks piisata, kui inimesele on ilmselge, et toimub pildistamine või videosalvestamine avalikustamise eesmärgil. Näiteks peaks piisama sellest, kui inimene viibides raekoja platsis näeb telekanali kaamerat ja reporterit ning saab valida sellise teekonna, mis võimaldab tal kaamerapilti jäämist vältida. Samuti võiks teavitamiskohustuse lugeda täidetuks juhul, kui pildistatakse vaatamisväärsuseid või selle ümbruses. Igale mõistlikule inimesele on arusaadav, et Vabadussõja võidusambast pildi tegemise eesmärgiks on muu hulgas ka pildi avalikustamine. Seetõttu peaks isik, kes ei soovi enda jäädvustamist avalikustamise eesmärgil, vältima teise isiku kaamera ette jäämist.
Teavitamiskohustus puudub aga selliste sündmuste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada. Juhendi kohaselt on sellised sündmused näiteks tantsu- ja laulupidu ning vabaõhu- ja spordiüritused.
Allikas. Advokaadibüroo Pallo&Partnerid
