Euroopa Komisjon kava näeb ette, et aastaks 2030 peavad turule lubatavad sisepõlemismootoriga sõiduautode heitenormid olema kaks korda tänasest väiksemad. Kuna see on teadlaste hinnangul ebarealistlik, siis peaksid autotootjad keskenduma põhiliselt elektriautode tootmisele.
Ka massiline elektriautode tootmine on keeruline ülesanne, sest see vajab akude tootmiseks vajalikke metalle senisest mitu korda rohkem. See tähendab aga uute kaevanduste rajamist ja kõrgemaid akude hindasid. Lisaks on kokkuleppimata üleminkekuaja kompensatsioonimehhanism.
Euroopa Komisjon on algatanud kava, mille eesmärk on vähendada autode süsihappegaasi heidet aastaks 2030 poole võrra. Lisaks keelustakse uute sisepõlemismootoritega sõidukite müük alates 2035.
Eestis ootavad nüüd ministeeriumid asjaosalistelt tagasisidet, kui realistlik on selle mõtte elluviimine.
Tallinna Tehnikaülikooli professor Argo Rosin ütles ERR-ile, et Euroopa Komisjoni kava loobuda sisepõlemismootoritega autode turuletoomisest järgmisel kümnendil on läbimõtlemata: “Kavas on rohkem küsimärke kui vastuseid. Kui komisjoni ettepanek ellu viiakse, siis jäävad meie kasutusse tõesti vaid hübriid- ja elektriautod”
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat ütles, et aastal 2030 peaks sisepõlemismootoriga auto võtma maksimaalselt 1, 8 liitrit kütust saja kilomeetri kohta. Siis täidaks see auto uut normi, mis on 45 grammi süsinikdioksiidi heitmeid kilomeetri kohta.
“Praktilises elus sellist sisepõlemismootoriga autot olemas ei ole. Laboritingimustes küll, aga tänavaliikluses selline tonnine auto ei sõida. Nii et lihtsalt pigem tuleb toota elektriautosid. Pistikhübriidid mahuvad sellesse normipiiri napilt, ilmselt suurendatakse aku mahutavust. Aga tavahübriidsõiduk kahjuks seda nõuet ei täida, nende võimekus on praegu 90 grammi juures, ehk poole võrra oleks ka seal vaja heitmeid vähendada,” sõnas Sillat.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
