„Nüüd on tekkinud ka uus trend,“ ütles Tallinna Kunstikooli direktor Märt Sults. „Et kui kõht tühjaks läheb, siis kissellist, mida saab koolist 20 sendi eest, jääb väheks ja tellitakse Boltiga hamburgereid ja muid asju.“
Lapsed on viimasel ajal lisaks taksode tellimisele, hakanud tellima ka Bolt äpp-i kaudu toitu. „Kellel on võimalus tellida ja raha kulutada, siis pole häda midagi,“ sõnas Sults. „Kunstikoolis on meil hea, sest see ei tekita kelleski ebamugavaid tundeid, kui inimene kuskil lamamistoolil sööb nuudleid.“
Igat neljandat Tallinna esimese kooliastme õpilast sõidutab kooli lapsevanem, ülejäänud käivad iseseisvalt. Sultsi sõnul on suurenenud laste seas ka taksode tellimine koolimaja ette. „See on selline ajastumärk,“ lausus ta. „Et lapsed viiruse tõttu kasutavad vähem ühistransporti ja on tellinud endale ka takso järgi.“
„Huviringide puhul on lihtsalt see, et tegevus algab peale kooli, kuskil kella kahe või kolme vahel ja kestab kõige hilisemalt kella üheksani,“ ütles Sults. „Siis ongi nii, et väikest last ei saadeta linna peale kolama, kui vähegi võimalik, siis tulevad lapsevanemad ise järgi, suuremad lapsed liiguvad kas Bolti või muu taksoga.“
Iseseisvalt liiklemine aitab kaasa lapse sotsiaalsele arengule
Kalamaja piirkonnas võtavad koolitee jalgsi ette suurem osa õpilastest. „Kuna elatakse Kalamaja piirkonnas, siis liigutakse jalgsi rohkem,“ ütles lasteõiguste saadik ja Kalamaja põhikooli õpilane Tuule Pihol. „Mõned õpilased, kes elavad kaugemal käivad kas ühistranspordiga või harvemal juhul sõidutab lapsevanem neid kooli.“
Lastevanematele langeb lapse üksi kooli saatmisel suurem vastutus „Ma arvan, et vanematel on suur vastutus, kui nad saadavad lapse ühistranspordiga kooli ja koju,“ sõnas Pihol. „Et vanematel peaksid need normid ja reeglid korralikult paigas olema.“
„Mina hakkasin iseseisvalt koolis käima 8-aastaselt,“ lausus Pihol. „See on pigem positiivne emotsioon, et rohkem iseseisvuda, ise hakkama saada ja sõpradega koos kooli minna.“
Iseseisvalt liiklemine arendab lapse sotsiaalset arengut. „Kui laps hakkab võimalikult vara iseseisvalt liikuma, siis on tal kindlasti kindlus- ja turvatunne, sotsiaalne areng parem,“ lausus Tallinna Südalinna kooli vaimse tervise õde Elis Priisalu.
Lastevanematele on koostatud flaiereid, et nad lapsi autoga kooli ei tooks
Liigne hoolitsus, lapse käekõrval kooli toomine võib tähendada lapse jaoks ka kiusamise ohvriks sattumist. „Tihti on kiusajad need, kellel pole seda turvatunnet, hoolt ja armastust kodus olnud,“ sõnas Priisalu. „Nende laste jaoks ongi imelik, et ema toob lapse käekõrval kooli, sest nendel ei ole seda kogemust ennem olnud.“
Lastevanematele on koostatud flaiereid sõnumiga „Ära too enda last autoga kooli!“. „Jagame flaiereid lastevanematele ja autojuhtidele, kes siin lähedal liiguvad,“ ütles Vanalinna Hariduskolleegiumi põhikooli juhataja Alar Saar. „Et nad võimalusel leiaksid sellised kohas, kus auto linnaääres parkida ja edasi jala tulla. Flaieri peale on märgitud ka ajaliselt, et millisest parkimiskohast kui kaua kooli jalutab.“
Tallinna Kunstikooli ees tekib sageli olukord, kus autosid on liigselt. „Õnnetusi ei ole õnneks juhtunud,“ sõnas Sults. „Aga see on ajuvaba, et lapsevanemad, kes oma lapsi kooli toovad, liiguvad vahel ühesuunalisel teel vastassuunas. See on väga ohtlik, aga õnneks on meie lastel need ohuhaistingud hästi arenenud, et nad jälgivad ja vaatavad ümberringi liiklevaid autosid.“
7 – 14-aastaste laste peamine liikumisviis kodu ja kooli vahel
| 2019. aasta uuring | 2021. aasta uuring |
| Ühistranspordiga 51% | Ühistranspordiga 39% |
| Autoga 13% | Autoga 25% |
| Jalgsi 32% | Jalgsi 34% |
