Aasta teisel nädalal (10.-16.01.2022) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4372 inimest, neist 23% olid lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga vähenes arstide poole pöördunute üldarv 1% võrra. Kõige enam pöördumisi oli Läänemaal, Tartumaal, Viljandimaal ja Narvas.
Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid 42% gripiviirused (eelmisel nädalal 33%). Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 84 A-gripiviirust.
Muud olulised haigestumise põhjustajad on RS viirus (40%) ja rinoviirus (11%). Võrreldes eelmise nädalaga kasvas haigestumus gripilaadsetesse haigustesse väikelaste seas vanuses 0-4 19%, koolilaste seas vanuses 5-14 kasvas 9%, 15-64 vanuseliste seas kasvas 93% ja vanemaealiste seas kasvas haigestumus 6% võrra.
Haigestumuse intensiivsust saab kogu Eesti kohta hetkel hinnata veel madalaks ning gripilevikut lokaalseks. Tallinnas, Ida-Virumaal ja Narvas võib hinnata haigestumuse intensiivsust keskmiseks ja viiruse levikut piiratuks. Teistes maakondades registreeritakse üksikuid gripiviirusega seotud juhtumeid. Registreeritud on mitu gripiviirusega seotud puhangut Tallinnas, Ida-Virumaal ja Narvas.
Vaatamata sellele, et viiruse levik on veel piiratud, hakkas TEHIK-u andmetel hospitaliseeritute arv kasvama. Hooaja algusest on vajanud gripiviiruse tõttu haiglaravi 50, neist eelmisel nädalal 39 patsienti. Peamiselt on patsiendid vanuses 65+, seejärel lapsed vanuses 0-4 ja patsiendid vanuses 15-64.
Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud 3 inimest, vanuses üle 70-aasta ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 440 gripijuhtumit, kõik on A-gripiviirused, alatüübiga A(H3).
Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3). Selle viiruse alatüübiga seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu eriti vanemealiste inimeste seas.
Haigestumine Euroopas
Euroopa regioonis on hakanud haigestumine kasvama. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3) gripiviirused. Praeguseks on avastatud üksikuid A(H1N1)pdm09- või B-gripiviirused, aga ei saa välistada muutust viiruste ringlemises hooaja teisel poolel, kus näiteks domineerivaks saavad ja haigestumise kasvu hakkavad mõjutama A(H1N1) pdm09 gripiviiruse alatüüp või B-gripiviirus.
