Selle aasta sügisest on haridusministeeriumil plaanis lasteaedade õppekavasse tuua digiõpe. „Tahame võimalikult varakult lastele õpetada, kuidas turvaliselt internetikeskkonnas käituda ja mis on digivahendite ohud,“ ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna riigikogu ees. „Digimaailm kindlasti võtab lapselt ära selle aja, millal ta peaks mängima, hüppama, jooksma ehk olema laps,“ ütles Meelespea Waldorflasteaia direktor Piret Kipper.
Õppekava kohaselt on siiski digitaalsete vahendite kasutamine mõõdukas ja üksnes pedagoogilise eesmärgi nimel. „Loomulikult ei oota keegi, et lasteaias antakse lastele tahvelarvutid kätte, et nad lihtsalt vaataksid sealt multikaid või midagi meelelahutuslikku,“ ütles Kersna. „Olen ka ise käinud mitmetes lasteaedades, kus on sellised esmased programmeerimisoskuste kavad, kuidas laps samm-sammult õpib robotit juhendama, et ta liiguks vastavalt ettenähtud teele. See on mõõdukas ja see on kindlasti pedagoogiliselt põhjendatud.“
Peaaegu 70% noortest veedavad kolm ja pool tundi arvuti taga selleks, et arvutimänge mängida. „Kui vaatame numbreid, siis 2018. aastal viienda, seitsmenda ja üheksanda klassi laste seas tehtud küsitlus näitas, et 16% noortest on arvutisõltlased, mis on muret tekitav,“ ütles Kersna. „Kui nüüd vaadata täpsemalt alushariduse eas olevaid lapsi, siis tuleb tunnistada, et ka need numbrid tõesti teevad murelikuks.“
Eesti vanemate hinnangul kasutab 39% viieaastastest lastest iga päev laua‑ või sülearvutit, tahvelarvutit või nutitelefoni. Null‑ kuni kolmeaastaste laste seas kasutab 40% iga päev arvutit. Kolmeaastastest juba 60% kasutab iga päev kas nutitelefoni või tahvelarvutit. „Haridus- ja Teadusministeerium ei eira seda probleemi, vastupidiselt olemegi alushariduse õppekavasse tehtud muudatused toonud kooskõlastusringi ning selle eesmärgiks on õpetada lastele, kuidas turvaliselt internetis käituda, kuidas kasutada internetti, nutiseadmeid ja tahvelarvuteid nii, et need tooksid kasu mitte kahju,“ ütles Kersna. „Praegu ongi see tee läinud täiesti vabaks ja sellepärast näeme, et tundide viisi istutakse arvuti taga mängides, mitte kasutades, nii nagu Jaan Aru ütleb, seda supermasinat õppimiseks.“
Digimaailm ei tutvusta ohtusid, vaid tekitab lastele ahvatlust
Kui hakata igapäevaselt kasutama digiõppe võimalust, võib see endaga kaasa tuua teatud ohu. „Mida me üldse kogu selle digiõppe juures näeme, on ikkagi see, et kui hakatakse seda liigselt tarvitama, siis kaasnevad sellega erinevad digi- ja mängusõltuvused,“ ütles riigikogu liige Paul Puustusmaa. „See on nüüd koht, kust peaks alustama ja hakkama arendama, õpetama või hoiatama,“ lausus ta.
Poliitik Kalle Grünthali sõnul on lasteaedadesse digiõppe toomine pigem ahvatluseks. „Sellisel juhul peaksime alates lasteaiast võtma ka kasutusele sellised ohu tutvustamise meetodid, et jagame lastele sigarette, las nad tunnevad kui halb see on,“ lausus ta. „Niimoodi me mitte ei tutvusta lastele ohtusid, vaid tekitame ahvatlusi neile. Lapsi tuleb hoida naturaalses elus, viia nad metsa seeni ja kodukoha loodust tutvustama – selline lähenemine on õige.“
Lisaks tõi Grünthal välja neuroteadlase Jaan Aru tsitaadi: „Ei tuleks ilmtingimata järeldada, et koolihariduse üha suurem digiteerimine, mängustamine ja personaliseerimine viib veel paremate tulemusteni. On võimalik, et oleme juba üsna lähedal mõistlikule tasakaalule tehnoloogia ja mõtlemise vahel.”
Grünthal selgitas välja toodud tsitaati, et edasine digiteerimine ei muuda asja paremaks, vaid halvemaks. „Need on spetsialistid. Nad räägivad seda, mida nad teavad,“ ütles ta.
Kuna õppekava läheb ülevaatamisele, siis pikemat kommentaari antud teemale Jaan Aru ei andnud. „Tänaseks on selge, et õppekava läheb ülevaatamisele ja osati ka ümbertegemisele, kusjuures vaadatakse kriitiliselt just seda digiaspekti, seega pole minu kriitilist kommentaari praegu nii väga tarviski,“ sõnas ta.
Kersna ütles, et haridus- ja teadusministeerium püüab tasandada seda, mis täna laste nutiseadmete kasutuses toimub. „Nagu eelnevalt mainisin, siis kolmeaastastest kasutab 60% iga päev ekraani ja null kuni kolmeaastastest kasutab 40% ekraane, nad ei tee seda hetkel lasteaedades, vaid kodudes,“ sõnas ta.
Lapsevanemad peaksid käituma teadlikumalt
Kersna sõnul peaksid lastevanemad käituma teadlikumalt oma lastele nutiseadmete kätte andmise osas. „Küsimus on tegelikult selles, milline on lapsevanemate teadlikkus, kui palju ja kuidas üldse anda oma kooliealisele lapsele ekraani ja jälgida mida ta seal teeb,“ lausus ta. „Peame reageerima sellele mitte ainult lasteaedades, vaid kindlasti ka lapsevanema teadlikkuse tõstmises.“
Lasteaiad korraldavad erinevaid infoseminare lastevanematele. „Ma tean, et lasteaedades korraldatakse juba täna erinevaid infoseminare ja aruteluringe erinevatel pedagoogilistel teemadel,“ ütles Kersna. „Kindlasti on nutisõltuvus üks teema, mis sobib suurepäraselt sellisesse seminari vormi, kus informatsiooni jagada, sest lasteaiaõpetajatel, -kasvatajatel on kindlasti rohkem teadlikkust, kui on tavalapsevanemal.“
Kersna sõnul peab lasteaed alati oma kasvatustöö kooskõlastama lapsevanematega. „Lapsevanemad peavad olema kursis sellega, mida lasteaias tehakse ja kui lapsevanemale midagi selle juures ei sobi, saab olla dialoogis ja kindlasti leida ka lahendused,“ lausus ta.
Lasteaedades on juba kasutusel erinevad robootikavahendid
Tallinnas on erinevad alternatiivpedagoogikal põhinevad lasteaiad, näiteks Waldorflasteaed. „Paljudes lasteaedades on infotehnoloogiliste vahendite nulltolerants ning see on arusaadav,“ sõnas Kersna. „Ohtudest saab ka lihtsalt rääkides erinevates infotundides lasteni viia.“
Meelespea Waldorflasteaia direktori Piret Kipperi sõnul peaksid lapsed reaalse elu elamusi saama. „Lapsed peaksid saama läbi oma meelte, kogemuste, kuulmise, nägemise, kompimise, haistmise kogeda reaalset maailma, sest kõik need arenevad lapsel enne seitsmendat eluaastat väga tugevasti välja,“ ütles ta. „Digimaailm kindlasti võtab lapselt ära selle aja, millal ta peaks mängima, hüppama, jooksma ehk olema laps.“
Kipper ütles, et eelkõige peaks vanematega tööd tegema. „Lapsi õpetada nutiseadmeid kasutama on liiga vara, väiksena õpivad nad loomulikult igasugused asjad selgeks, aga selles vanuses ei ole digimaailm veel nende teema ja pigem peaksid lapsevanemad neid sealt eemale hoidma,“ sõnas ta.
Viimsi lasteaia direktori Maie Roosi hinnangul on digiõpe lastaia lastele sobilik. „Ma arvan, et tuleviku haridus käib digivaldkonnaga koos, midagi ei ole teha, aga maailm liigub pidevalt edasi. Ma usun, et kui lapsed juba lasteaedades õpivad ning saavad tehnoloogia kohta erinevaid teadmisi, siis on see nende jaoks kasulik,“ ütles ta. „Digiõppel on palju laiem tähendus, kui meedias kajastatakse, lasteaedades tähendab see robootikavahendite kasutamist ja programmeerimise algteadmisi.“
Viimsi lasteaias on kasutusel robootikavahendid, millega lapsed hästi hakkama saavad. „Meil on selleks erinevad robootikavahendid, näiteks BeeBot või Ozobot, mida lapsed saavad ise kasutada, anda robotitele käsklused, et ta toimiks siis antud käskluste järgi,“ lausus Roos. „Meil on lasteaias kogemus, kus lapsed said ise multifilmi teha, mis oli ka puhtalt digiõpe, aga samas hõlmas see ka palju käelist tegevust.“
Lapsed saavad olla lapsed
Riigikogu liikme Urmas Reitelmanni sõnul ei suuda lapsed interneti ohte iseseisvalt analüüsida. „Lasteaiad peavad jääma nendeks kohtadeks, kus lapsed saavad olla lapsed, et nad saavad mängida ja nende loovust arendatakse läbi mängu, mitte läbi ilmavõrgu ohtude rääkimise,“ ütles ta.
Kersna sõnul jääb lasteaedades aukohale siiski loomingulisus. „On ja jääb aukohale käeline tegevus, liikumine ja mäng ning nagu ma ütlesin, ka eesti kultuuri ja eesti keele arendamine ja rahvustähtpäevade tähistamine,“ ütles ta. „See on jätkuvalt äärmiselt oluline ja seda kõnetab ka riikliku õppekava praegune variant, mis teie ette kooskõlastamiseks on antud. Ja ütlen lõpetuseks veel, et praegu on tegemist kooskõlastusringiga, kas see ka jõustub selle aasta sügisest, ei julge ma praegu kinnitada.“
