Eesti, Läti ja Leedu kaubanduskojad tõid ühises pöördumises välja, et Balti riikide tööturgudel on tungiv vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele ning tegid ettepanekuid, kuidas olukorda leevendada.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas, et Baltimaade ettevõtjatel on tööjõuga seonduvalt sarnased probleemid: „Üheks suurimaks murekohaks on kvalifitseeritud tööjõu jätkuv puudus, mis seab takistusi ekspordiväljavaadetele ning konkurentsivõimele. Olukorda aitaks osaliselt leevendada see, kui meie valitsused teeksid selles valdkonnas rohkem koostööd,“ sõnas Palts. Ta lisas, et Balti riikides ühtsete reeglitega läbimõeldud kvalifitseeritud võõrtööjõu kaasamine, aga ka üldiste protseduuride ühtlustamine, näiteks kvalifikatsioonide valdkonnas, võimaldaks tagada meie piirkonnas suuremat tööjõu mobiilsust ning seeläbi vähendada ka tööjõukriisi mõjusid.
Kojad toovad pöördumises probleemkohana välja, et ELi 2019. aasta vananemisaruande kohaselt ulatub vanemaealiste arv Euroopa Liidus 2050. aastaks prognooside kohaselt 28,5 protsendini. Sündimuse langus mitmetes Euroopa riikides, sealhulgas Balti riikides, on kaasa toonud uute tööturule sisenejate palju väiksema arvu. Juba praegu on enamikus ELi riikides keskmiselt 13% võtmetöötajatest sisserändajad, samas kui Baltikumis on see näitaja ligikaudu 3%.
Lisaks tuuakse välja, et tööränne on tavapärane ning kolmandate riikide kodanike panus meie ühiskonda, majandusse ja kultuuri on tähelepanuväärne. Kojad leiavad, et kui rännet korrapäraselt hallata, kavandada ning ka juhtida aitab see tugevalt kaasa majanduse arengule. Samuti on kodade hinnangul enamik Balti riikide praegustest kolmandate riikide kodanikest töötajad n-ö majanduslikul eesmärgil sisserändajad, mitte varjupaigataotlejad, kes on valmis töötama ning tähendavad ühiskonnale ja riigieelarvele madalaid lisanduvaid kulusid.
Paltsi sõnul peaks praeguses olukorras, kus ettevõtjatel on lisaks pikale veninud koroonakriisile ja tarneraskustele ka energiakriis. Seetõttu peaksid valitsused tegema igal rindel ettevõtjatega rohkem koostööd, et vähendada bürokraatlikke tõkkeid ettevõtluses.
Kodade ettepanekud
- Balti riikide valitsused peaksid aktiivselt osalema regulatsioonide läbivaatamise protsessis, mis mõjutavad rännet;
- Balti riigid peaksid tegema senisest rohkem omavahelist koostööd, et tagada riikide regulatsioonide võrreldavus ning suurem ühtsus rände küsimustes;
- Euroopa Liit ja Balti riigid peaksid töötama välja talendikogu, mis võimaldaks ühtselt hallata kolmandate riikide töölisi;
- Balti riikides tuleks ühtlustada lähetatud töötajate protseduurid, et vähendada kolmandate riikide töötajate lähetustesse saatmist teistest liikmesriikidest;
- Tuleb täiustada olemasolevat kutsekvalifikatsioonide ja praktilise kogemuse tunnustamise regulatiivset süsteemi Balti riikides, kuna nende tunnustamisega seotud probleemid on oluliseks takistuseks töökohtade sobitamisel, mis pärsib liikuvust ja tööalast konkurentsivõimet;
- Töösuhete reguleerimine peaks muutuma paindlikumaks.
