Haigekassa juhtimisel korraldatud kaugteenuste näidisprojektide konkursi kaks võiduprojekti aitavad teha mugavamaks vähi- ja psoriaasipatsientide haiguse jälgimist distantsilt. Hetkel on käimas tihe ettevalmistustöö selleks, et projektid uuel aastal kasutusele võtta.
Haigekassa projektijuhi Liis Kruusi sõnul on uued teenused hetkel ettevalmistusetapis. “Eelnevate kuude jooksul on tehtud erinevas suuruses arendus- ja kohandustöid ning koos teaduspartneritega kavandatud mõju-uuringud,” rääkis ta. Kruusi sõnul teavad konkursist osa võtnud projektid, et iga uuendus, mis tervisesüsteemis tehakse, nõuab palju pingutust. „Oluline on mõistmine, et tervisesüsteemi ei saa uuendada üksi. Õnneks on Eestis palju raviasutusi, organisatsioone ning spetsialiste, kellele on probleem oluline ning kes agaralt lahendusi otsivad,“ sõnas ta.
Mõlemas projektis kasutatakse kaugjälgimise lahendusi. See tähendab, et rakendused on mõeldud peamiselt inimesele kasutamiseks, et oma haigusseisundit jälgida, kuid sisestatud andmeid ja infot näeb jooksvalt ka tervishoiutöötaja. Uuel aastal alustavad projektid keskenduvad vähi- ja psoriaasipatsientide jälgimisele, aga neid valdkondi võiks haigekassa hinnangul tulevikus laiendada. „Kaugjälgimise lahenduste kasutamine tervishoius maailmas järjest kasvab,“ selgitas Kruus.“ „Tervisekassa jaoks on märgillise tähtsusega, et näidisprojekide raames töötasime esmakordselt välja ka kaugjälgimise tasumudelid ning loodame, et selle kogemuse najal oskame tulevikus hakata rahastama ka teisi digilahendusi,“ ütles ta.
Üks uutest lahendustest keskendub psoriaasipatsientide raviteekonna terviklikule jälgimisele. See aitab omakorda varem märgata ka kaasuvaid haiguseid. Kasutusele võetakse mobiilirakendus, millega saab jälgida patsiendi psoriaasikoldeid. Patsient täidab uue rakenduse vahendusel periooditi küsimustiku, mis aitab hinnata haiguse raskusastet. Samas on tal võimalik üles laadida kolletest ka fotosid, et arstil oleks selge ülevaade haiguse kulust. “Arstil on olemas info ja terviklik ülevaade haigusloost ning patsient saab pidevat tuge. Arst saab vajadusel patsienti suunata ning ära hoida kaasuvaid haiguseid ja tüsistusi,” rääkis projekti tehnoloogiapartner ja digitööriista Dermtest eestvedaja Priit Kruus.
Teine kaugteenusmudel keskendub vähihaigete ravi parandamisele. “Projekt kujutab endast vähipatsiendile suunatud tugisüsteemi, mis võimaldab patsiendil jagada oma ravimeeskonnaga esilekerkivaid kõrvaltoimeid ning saada kiiret abi nende leevendamiseks ja raviks,” rääkis vähipatsiendi e-toe OnKontakt projektijuht Kristin Kuusk. Patsient sisestab kõrvalnähu mobiilirakendusse misjärel annab süsteem tehisintellekti abil esmased juhendid, kuidas leebemate kõrvaltoimetega toime tulla.
Lisaks neile kahele kaugteenusmudelile alustavad uuel aastal ka kaks perearstidele suunatud lahendust. Esimene neist on Järveotsa perearstikeskuse eestvedamisel arendatav Digidisaineri nimeline raviplaani lahendus, mis kätkeb endas digitaalset terviseplaani inimestele, kes vajavad ravi või kellel on haigestumiseks kõrged riskitegurid. Teine konkursil edukas olnud lahendus asub vähendama perearstide ülekoormust, mis on tingitud patsientidest, kelle mure võiks hoopis lahendada pereõde või juhendamise abil koguni patsient ise.
2022. ehk uuringuaastal mõõdetakse jooksvalt kõigi projektide tulemusi, küsitakse uuringus osalevate inimeste hinnangut oma tervisetulemitele ning üldist rahulolu uue teenusmudeliga. “Tulevikus soovime teenuste eest tasumist järjest enam nende mõõdikutega siduda selliselt, et tasustamine võtaks arvesse tervisetulemite saavutamist ja inimese teenuskogemust,” rääkis haigekassa projektijuht Liis Kruus. Pikemas perspektiivis on eesmärk välja selgitada, kuidas uusi teenuseid üleriigiliselt laiendada.
Haigekassa kaugteenuste näidisprojektide konkursile esitasid oma tööd 33 projektimeeskonda, kellest kümme said teise vooru ning 10 000 eurot, et oma projekti edasi arendada. Selle aasta aprillis valiti nende seast välja neli parimat. Hetkel on käimas nende nelja projekti ettevalmistusetapp, mis vältab kuni käesoleva aasta lõpuni. Projektide piloteerimine algab 2022. aastal. Haigekassa on rahastanud osalevaid projektimeeskondi kokku miljoni euroga.
