Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (RE) ütles, et tõenäoliselt hakatakse koolides kaks korda nädalas vaktsineerimata koolilapsi ja õpetajaid testima.
Kersna ütles ERR-ile, et koolide puhul on eesmärk hoida need võimalikult avatud.
“Ma tegin ettepaneku, et koolides me hakkaksime tegema kaks korda nädalas kiirtestidega skriiningut, et testida neid õpilasi ja õpetajaid, kes ei ole vaktsineeritud ega ka viirust läbi põdenud. Me oleksime suutelised selle korraldama, et see regulaarselt toimuks,” sõnas Kersna.
Kui seni pidid kiirtestid soetama omavalitsused, siis nüüd teeb seda riik. “See on Selfdiagnosticu testid, mis on nina eest võetavad testid, aga seda testi saab teha ka süljetestina. /…/ Neid teste ei pea tegema kooliõde. Nende testide tegemisega saab hakkama ka viieaastane laps,” selgitas Kersna “Aktuaalsele kaamerale”.
Minister ei vastanud küsimusele, mis saab lastest, kelle vanemad ei luba last koolis testida.
Kersna rääkis, et valitsuskabinetis tehti ka ettepanek koolivaheaja pikendamiseks ehk nädalaseks või kahenädalaseks distantsõppeks, aga praegu sellega edasi ei minda.
Kersna rõõmustas, et õpetajad kasutavad koolivaheaega aktiivselt tõhustusdooside tegemiseks. “Seda näitavad ka numbrid ja ka koolijuhid on seda öelnud,” märkis Kersna.
Kersna tegi ka ettepaneku, et vaktsineerimata õpetajad peaksid koolis hakkama maski kandma.
Kersna rääkis, et valitsusele tehti ka ettepanek, et 13-18-aastastelt hakata küsima meelelahutusasutustes Covid tõendit, mille puhul valitsus hetkel seisukohta ei võtnud.
Haridusminister ütles, et pärast koolivaheaega hakkab kehtima koolides ka uus lihtsustatud karantiini kord. “See tähendab, et lähikontaktsetele tehakse PCR-test ja nad peavad olema eneseisolatsioonis nii kaua, kuni testi tulemus on teada. Ka see peaks hoidma ära nakkuse leviku koolis,” sõnas ta.
Piirangud võivad väheneda esmalt väliüritustele ja koolidele
Lastelaagrid ja koolidevahelised üritused palub Kersna lükata edasi vähemalt järgmisesse aastasse. Ta märkis, et plaanis on muuta õpihuvilaagrite rahastamise korda, nii et seda raha saaks kasutada vähemalt järgmise aasta alguseni.
ERR küsis Kersnalt, kui tõsiselt arutas valitsus koolide distantsõppele saatmist. “Kindlasti nendes koolides, kus on kõrge nakatumine, nii nagu varem, saab teha koolijuht koos terviseametiga otsuse, kas mõni klass või kooliaste, või kui on tõesti väga laialdaselt haigus sees, siis ka terve kool suunata distantsile – seda on tehtud ja arvestades, kui kõrge on nakkustase ühiskonnas, peame me seda tõenäoliselt tegema ka edaspidi,” vastas Kersna.
“Kui ma vaatan, et meil on 42. nädala seisuga 125 koolikollet, siis 43-s neist ei ole viimase kümne päeva jooksul tuvastatud ühtegi uut nakatumist ja 21-s on tuvastatud üks uus nakatumine, mis tähendab, et siis 64 koldes on null kuni üks nakatumist tuvastatud. Koolikolle kaob ära koolikolde nimekirjast, kui 28 päeva ei ole mitte ühtegi uut nakatumist toimunud. Kindlasti koolivaheaeg ka aitab neid nakkusahelaid katkestada ja kui me kohe pärast koolivaheaega teeme koolides korduvtestimisi skriiningu näol. See ka aitab neid nakkusahelaid avastada ja katkestada,” lisas minister veel.
Kersna loodab, et uuest veerandist plaanitavad muudatused toimivad, kuid ta ei välista ka mustemat stsenaariumi. “Kui koolides on jätkuvalt väga kõrge nakatumine, siis ühel hetkel me oleme sunnitud koolid saatma distantsile,” sõnas ta.
Kiik: vanemad klassid võivad minna peale koolivaheaega distantsõppele
Kiik: valitsus veel jätkab koroonameetmete arutelu
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) ütles, et valitsus jätkab lähipäevil arutelu täiendavate koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmete üle ning otsused tulevad neljapäeval.
“Me arutasime kabineti nõupidamisel kolm pool tundi erinevaid võimalusi veel viiruse levikut tõkestada, sealhulgas vaktsineerimist edendada. Me ei teinud täna veel uusi otsuseid või meetmeid, vaid me jätkame seda arutelu lähipäevadel. Hiljemalt neljapäeval saame teada anda, millised on täiendavad sammud viiruse leviku tõkestamiseks ja vaktsineerimise hea tempo hoidmiseks ja tõstmiseks,” ütles Kiik ERR-ile.
“Me kaardistasime kõiki võimalikke nakkuse leviku teesid ja nakkusriske. Me vaatasime üsna laialt üle välja. Loomulikult kõige olulisem meede jätkuvalt olukorra parandamiseks on vaktsineerimine,” lisas ta.
Teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles teisipäeval ERR-ile, et teadusnõukoda ei soovita valitsusel hakata laiamahuliselt ühiskonda sulgema ja koolid võiksid jääda edasi kontaktõppele.
“Teadusnõukoda tõesti eile arutas ja meie arvasime, et kui vajalik, siis koolivaheaja pikendamine nädala võrra ilmselt midagi väga halba ei tee, aga teadusnõukoda laialdast tervet aastat distantsõpet ei toeta,” ütles Lutsar.
Kiige sõnul kuulas valitsus teadusnõukoja soovitused ära, aga otsuseid enne neljapäeva ei tule.
“Kui me räägime valitsuse tasandist, siis juriidiliselt on võimalik mingeid otsuseid teha uuesti neljapäeval. Täna ei ole ühtegi uut otsust võimalik kommunikeerida, kuna need arutelud on alles pooleli,” lausus Kiik veel.
