“Ma mäletan neid hommikuid, kui ma alustasin päeva sellega, et vaatasin Google’ist, mis on top kümme paremat ja lihtsamat võimalust, kuidas lõpetada enda elu. See oli mu ainuke mõte, mida teha. Ma ei kujutanud üldse ettegi, et mul võiks kunagi paremaks minna,” rääkis pikki aastaid depressiooni põdenud Madis Laos saates Tallinna Panoraam.
Ometigi leidis ta abi ning viimased 12 aastat on 33 aastane mees suutnud elada ilma vaimse tervise probleemideta. Täna kogemusnõustajana tegutseval Madisel on seljataga väga raske depressiooni kogemus, mis sai alguse teismeeas, mil mees oli 16. aastane ning koges koolikiusamist. “Alguses tekkisid mul unehäired. Ma ei saanud korralikult magada, tekkisid muremõtted. Hinded langesid koolis, ma ei tahtnud enam kooli minna. Ma ei rääkinud kellelegi sellest, et mul oli depressioon ja mille tõttu mul depressioon oli,” rääkis Madis. Kodused said lihtsalt aru, et noormehe elus on midagi valesti.
Vaimne müür ja teistmoodi tõlgendatud reaalsus
“Vale on oma tunnetest mitte rääkida. Kui sul tekkivad sellised ilmingud, siis tegelikult tuleb rääkida oma lähedastele. Kui ei julge sõpradele rääkida, tuleks rääkida oma emale, isale, vennale, õele või isegi koolipsühholoogile, kui see võimalus on. Sellepärast, et seda ei tohi enda sisse jätta. Kui jätta see enda sisse, siis see hakkab süvenema ja läheb hullemaks. Nii mul täpselt oligi ,” tõdes mees.
Aastaid hiljem langes Madis veel suuremasse depressiooni. Seejärel diagnoositi mehel skisofreenia ning tal esines psühhoosi episoode. “Psühhoos väljendus puhtalt sellena, et ma hakkasin asju ette kujutama. Ma sõna otseses mõttes kummitusi ei näinud, nagu paljud kirjeldavad. Aga ma kuulsin ja tõlgendasin reaalsust teistmoodi. Näiteks kui ma kuulasin muusikat või vaatasin telekat, siis ma seostasin seda kõike iseendaga,” meenutas mees.
Madis teab omast kogemusest rääkida, et kui selline ränk kogemus on olnud, ei ole garantiid, et see kunagi tagasi ei tule. ” Aga sa võid ehitada enda jaoks vaimse müüri, enesekindluse ja tugevuse. Selleks võib minna pikka enne kui sellest üle saad. Kuid lõpuks ongi nii, et sul tekkib selline vaimne müür. Sa sisuliselt lood ennast üles. Ja järgmine kord, kui raske hetk tuleb, ei pruugi niimoodi juhtuda, et depressiooni langed,” lausus Madis.
Parem hilja kui mitte kunagi
Depressioon haarab inimest tervikuna, võttes kogu elujõu, energia, huvid ja lootuse. Eestis kogeb seda mitmepalgelist haigust ligi 6 protsenti elanikest. Meil on depressiooni käes kannatavaid inimesi üle 70 tuhande. Selle tulemusena langeb inimeste toimetulekuvõime ja elukvaliteet. Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa leiab, et kui depressiooni ennetusega oleks meie riigis tegeletud varem, pikaajaliselt, süsteemselt ja tõenduspõhiselt, siis ei pruugiks olla me hetkel nii raskes kohas. “Aga ma ikkagi ütleks, et parem hilja, kui mitte kunagi,” lisas Oidermaa.
Selleks, et depressiooni paremini ennetada ja ravida, eraldab riik kohalikele omavalitsustele edaspidi aastas lisaraha ligi miljon eurot. “Kohalikud omavalitsused saavad võtta tööle rohkem vaimse tervise spetsialiste või kogukonna psühholooge. See on väga hea mõte, kuna tegelikult see abi peaks olema inimestele võimalikult lähedal. Nende kodu juures ja kättesaadav,” leidis Oidermaa.
Tallinna linn taotleb hetkel raha Tallinna perekeskuse pere lahendus ringi teenusele. Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötaja koordinaator Triin Sinki sõnul on see teenus alles praktiseerimise faasis. “See oli hea võimalus minna selle teenusega riigi tasemele toetust küsima. Järjest rohkem me tegeleme ennetusega, mis on hästi oluline ja sellepärast me seda perelahendusringi meetodit üritamegi maale tuua ja järjest rohkem pakkuda. Oluline on, et me märkaks neid probleeme varases staadiumis. Antud teenuse raames on ka see, et mida varem me sekkume, seda lihtsam on leida üles pere enda tugevused.
Tööstress ja depressioonis töötud
Kolmandikul töötutest on diagnoositud vaimse tervise häired. Kuid depressioon kimbutab järjest enam ka töötajaid.
CV-online turundusjuht Gertrud Silla sõnul diagnoositi mullu vaimse tervise häire 14 % töötajatest, tänavu on see aga juba 19 %. ” See viie protsendiline kasv on tegelikult päris suur ja ma usun, et Covid 19 pandeemia kindlasti tegi seda asja hullemaks,” lisas Sild.
Tema hinnangul on üheks väga suureks faktoriks tööstress. “Viimase uuringu tulemustest selgus, et 71 % töötajatest on viimastel kuudel tundnud tööstressi. See on tegelikult väga suur arv ja selline pidev tööstress, mida välja ei ravita või millele tähelepanu ei pöörata viib omakorda depressioonini,” leidis naine. Sellest saab järeldada, et probleem on väga tõsine ja sellega tuleks tegeleda. “Ma enda poolt julgustaksin inimesi ise olema rohkem avatud, rääkima nendest asjadest. Kui töökoormus on liiga suur, siis tuleks pöörduda oma tööandja poole, rääkida sellest ausalt. Teisalt ka tööandjad ise võiksid vastutada selle eest, et töötajatel ei oleks liiga suur töökoormus. Et nad ikkagi saaksid oma tööga tegeleda niimoodi, et neil oleks seda hea ja mõnus teha. Tuleks tekitada selline töökeskkond, kus julgetakse rääkida probleemidest,” lisas Sild.
Allikas Pealinn.ee