Terviseameti hinnangul halveneb koroonaviiruse olukord novembris veelgi ning haiglaravi täitumis on olnud prognoositust kiirem. Tartu Ülikooli professori Joel Starkopfi sõnul oleks põhjendatud riigi sulgemine, terviseamet soovitab osade koolide distantsõppele suunamist.
Viimane nakatunute arv 1636 jääb vaid veidi alla senisele Eesti rekordile. 17. märtsil sai koroonadiagnoosi 1784 inimest ja uue koroonarekordi püstitamine on lähipäevade küsimus.
“Peale 1. novembrit ootame juba 2000 päevasid, ka see ei jää tulemata. Haiglaravi vaates täpselt sama, haiglaravi täitumus on olnud prognoositust natukene kiirem,” rääkis terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.
“Prognoosi järgi 1. novembriks see võib ulatuda üle 500 ja novembri lõpuks siin 700 lähedale nii et see haiglate piir tuleb meile kuskil novembri kuus kätte. ja seal edasi inimesed, kes vajavad haiglaravi, nende jaoks ei ole enam anda õdesid ja arste,” sõnas Härma.
Tartu Ülikooli kliinikumis tuli koroonahaigete tõttu lõpetada plaaniline ravi, Tartu ülikooli intensiivravi professor Joel Starkopfi sõnul saab ta ühest küljest aru riigijuhtidest, kes senisest karmimaid piiranguid ei tõtta kehtestama.
“Aga kui ma vaatan neid graafikuid, siis ma ütlen, et on viimane aeg riik lukku panna, sest need nakatunud, kes täna nakatuvad projitseeruvad haiglaravi kasvu kahe nädala pärast. see on kahe nädalane mõtlemisaeg,” ütles Starkopf.
Teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul on olukord rohkem kui tõsine ja nakkusahelad tuleb katkestada.
“Kui me paneme riigi lukku ja kui sellega koos läheks ära ka viirus ja veelgi tähtsam, tõuseks elanikkonna immuunsus, siis sellel kõigel oleks mõtet,” ütles Lutsar. “Meil on natukene vaja aega võtta ja vaadata, mis see pikk plaan on ja kui kaua riigi saab lukku panna,” sõnas ta.
Lutsar toonitas, et esmalt tuleb juba senistest piirangutest kinni pidada, ka tasub meeles pidada, et riigi lukku panemine on kõige viimane variant ning see otsus peab olema proportsionaalne. Härma sõnul nakatutakse kõige enam pere ringis, haigus jõuab sinna sageli koolidest.
“Koolide osas terviseamet toetab ettepanekut suunata vähemalt osad koolid, osad klassiastmed distantsõppele, kui haigestumine on väga kõrge ja vaktsineerituse tase on kohapeal väga madal,” rääkis Härma.
Võimalikest piirangutest rääkides tõdes Härma, et tuleb arvestada ka sellega, et end juba vaktsineerinud inimestel ei tekiks tunnet, et neid karistatakse.
“See diferentseerimine, kus see piir tuua, et vaktsineerimata, immuunkaitseta inimesed oleksid kodudes ja vaktsineeritud inimesed saaksid oma tavapärast elu jätkata, selle tasakaalu leidmine on väga keeruline. Selle tõttu ei ole sellist ühist lihtsat lahendust, see vajab natukene mõtlemist ja arutamist, kuidas seda kõige õigem oleks teha,” rääkis Härma.
Allikas. Errlee
