Me ei oska tegelikult öelda, kui suured need lüngad on ning kuidas õpilane omandab uut kui mingi lünk jääb sisse,“ rääkis Tallinna Tondi kooli juht Sirli Väinsaar. „Mina isiklikult muretsen rohkem sotsiaalse suhtlemise, sotsiaalsete oskuste ja vaimse tervise, mitte niivõrd akadeemiliste teadmiste pärast. Lapsed on jäänud oma muredega üksi ja me ei oska nende sisse näha.“
„Ka meie koolis on olnud situatsioone, kus nelja klassi peale on üks pedagoog ja tekib küsimus, keda klassi ette panna,“ tunnistas Tallinna Tondi kooli juht Sirli Väinsaar. „Oleme samuti oma vanemate poole pöördunud, et võimalusel jätke laps koju. Muret tekitab haigestumine on pedagoogide hulgas.“
Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpetaja Kaia Rikson tundis rõõmu, et algklassidel on oma maja ja õpetajaid ei ole jäänud massiliselt haigeks. „Üksiktel juhtudel, mis puhul lapsed on koroonasse haigestunud, kehtivad reeglid, et haigestunud laps jääb koju ja ülejäänud saavad koolis – küll aga mitte mujal – edasi käia.“ Rikson meenutas kahest koroonalainest juhtumeid, mil ta ise on olnud kodus ja klass koolis ning teist varianti, mispuhul klass on kodus ja ta ise koolis. „Variandi puhul, kus mina olin kodus ja klass koolis, panid head kolleegid vastavad digiseadmed tööle – ja mina õpetasin õpilasi kodust,“ lisas Rikson.
Pirita Majandusgümnaasiumi õpetaja Mario Kekiševi sõnul ei ole praegusel hetkel tekkinud olukorda, et peaks mõtlema hübriidõppe peale. „Tänapäeva õpetaja peab olema multifunktsionaalne ja olukordadega kohanema,“ leidis Kekišev. „Päevakorda tõuseb õpetajate digipädevus.“
Väinsaar kinnitas, et pikalt kestnud distantsõppe mõjud avalduvad hariduses alles teatud aja pärast, täna on seda keeruline hinnata. „Me ei oska tegelikult öelda, kui suured need lüngad on ning kuidas õpilane omandab uut kui mingi lünk jääb sisse,“ rääkis Väinsaar. „Mina isiklikult muretsen rohkem sotsiaalse suhtlemise, sotsiaalsete oskuste ja vaimse tervise, mitte niivõrd akadeemiliste teadmiste pärast. Lapsed on jäänud oma muredega üksi ja me ei oska nende sisse näha. Teinekord ei saa ka vanemad aru või ei oska teatud märke märgata. Lastel on depressioonid suurenenud. On väga hea meel kontaktõppe võimaluse üle, sest sageli võib ekraani taga naeratav nägu olla kaitsereaktsioon tegelikule seisundile.“
Kas Eesti haridus on kriisi lävel?
Viimasel ajal on kuulda, et õpetajad võivad streikima hakata, kuna nende tööpanuse väärtustamine on jäänud pelgalt jutuks.
„Kindlasti õpetajaid hinnatakse ja tunnustatakse, aga kui tulla palga juurde, ei ole see konkurentsivõimeline,“ nentis Kaia Rikson. „See on pigem missioon, et sa tahad olla õpetaja, oled uhke selle üle, lähed hea meelega kooli ja teed oma tööd rõõmuga.“
Mario Kekišev rääkis, et on aastate lõikes hoidnud silma peal, kui suur on meeste ja naiste osakaal õpetaja kutse omandamisel. „Hea meel on näha, et leidub noormehi, kes on teinud valiku minna õpetajaks õppima,“ tõdes Kekišev. „Minu puhul on elukutsevalik suuresti seotud tohutu rõõmutundega, mis paneb hommikul ärkama ja päeva alustama, et saan minna kooli ja anda noortele iseendast midagi. See on kutsumus!“
Väinsaar on optimistlik: „Ühelt poolt olen nõus, et olukord on keeruline, arvestades vananevat õpetajaskonda, kuid teisalt näen, et meesõpetajate osakaal suureneb, ja seda ka erivajadustega laste koolis, kus mina töötan. Rõõm on tõdeda, et ka asendusteenistuse lõpetanud poisid jäävad meie kooli tööle.“
Samas tuleb ka Väinsaare kinnitusel mõelda, kuidas oleks haridus jätkusuutlik. „Palga küsimus on selgelt üks asi,“ tõdes Väinsaar. „Missioonitundest oma lapsi ei toida ja ka õpetaja vajab puhkuseks aega, vahendeid ja võimalusi.“
Siiski usub Väinsaar, et õpetaja töö sisu rõõmude levitamine laiemalt ühiskonnas on õpetajate taastootmise juures väga oluline. „Uuringd on siiski näidanud, et ühiskond hindab õpetajaid rohkem kui õpetajad ise arvavad,“ lisas Väinsaar.
Huviharidus jätkub
Eelmisel aastal räägiti palju, et riik vähendab huviharidusele tehtavaid kulutusi ja võib tekkida oht, et osa õpetajate kolleege jäävad töö ja palgata, samal ajal kui teiste palka tõstetakse.
„Meie oleme oma koolis läinud kogupäeva kooli mudeli juurde, kus kooli tegevuses on huviharidusel väga suur roll,“ märkis Väinsaar. „Tõsi, erivajadustega laste kooli ülesehitus on ehk pisut teine: meie lapsed on koolisiseselt ka huviharidusega kaetud ja seda nad saavad ka koroona tingimustes.“
Kaia Riksoni sõnul ei ole ka Westholmi koolis huviharidusega probleeme: „Meil on sihtasutus, muusikakool ja koolituskeskus, ning kõik saavad omale valida meelepärased ringid.“ Sama kinnitas Mario Kekišev.
Linnalt saadud tunnustuse üle on rõõmsad kõik kolm. „Uskuge, et koolipere teeb tõesti endast maksimaalse, et lastel oleks hea ja turvaline olla,“ pani Sirli Väinsaar vanematele südamele. „Väikeseid eksimusi võib ikka ette tulla, aga aeg ongi selline ja mõistvalt tuleb suhtuda mõlemapoolselt.“
Allikas Pealinn.ee
