Esmaspäeva seisuga oli Eestis manustatud 1 375 659 doosi COVID-19 vaktsiini ja ravimiametile edastatud 5140 teatist võimalike kõrvaletoimete kohta ehk teatisi on esitatud 0,37 protsendi dooside kohta – nelja surmajuhtumi osas ei saa välistada seost vaktsiiniga.
Ravimiametini jõudnud kõrvaltoimete teatiste kokkuvõte avaldatakse iganädalaselt ameti kodulehel. 71 protsenti teatistest edastasid ametile patsiendid ja 29 protsenti arstid. Patsiendid teatavad valdavalt mittetõsistest reaktsioonidest, vahendab BNS.
Kõik juba teadaolevad vaktsiiniga seostatavad kõrvaltoimed on kirjas vaktsiini infolehes.
Kaebustega tuleb pöörduda perearsti poole
Pärast vaktsineerimist tekkinud tervisekaebuse korral tuleb kindlasti võtta ühendust oma perearstiga. Olenemata sellest, kas kaebus on seotud vaktsiiniga või mitte, annab see võimaluse kaebuse diagnoosimiseks ja raviks, märgib amet.
Ravimiamet kogub kõrvaltoimete andmed kokku ja annab esialgse hinnangu, kas tegemist võib olla konkreetse ravimiga seotud tervisenähtusega või muudest põhjustest tingitud probleemiga. Tõsiseid reaktsioone sisaldavate teatiste korral küsib ravimiamet alati patsientidelt arsti kontakti, et saada olukorrale meditsiiniline kinnitus.
Kõrvaltoimete andmebaasi ei saa kasutada ühegi vaktsiini ega ravimi ohutuse üle otsustamiseks, sest andmebaasi kogutakse kõik teatised, mis ravimite ja vaktsiinide kohta edastatakse ja alles seejärel neid hinnatakse ja kontrollitakse.
Eestis kogutud teave edastatakse Euroopa Ravimiameti kõrvaltoimete andmebaasi. Vaktsiinide ohutust hinnatakse Euroopa Ravimiameti riskihindamise komitees ja inimravimite komitees, kuhu kuuluvad ka Eesti ravimiameti eksperdid. Ohutuse hindamiseks töödeldakse massiivset andmehulka ning vaadatakse igakuiselt üle kõik ohutusandmed.
Massvaktsineerimine toob välja ka muid terviseprobleeme
Koroonaviiruse vastu vaktsineeritakse praegu väga paljusid inimesi väga lühikese aja vältel. See tähendab ka tavapärasest märksa suuremat tõenäosust, et mõne haiguse avaldumine või süvenemine kattub vaktsineerimise ajaga, kuid ei ole vaktsiinist põhjustatud.
Ohutuse hindamisel on oluline võtta arvesse ka erinevate haiguste esinemissagedust üldpopulatsioonis. Kui üleeuroopalisi andmeid hinnates selgub, et mõnda haigust esineb vaktsineeritutel kas üldiselt või näiteks mõnes kindlas vanusegrupis sagedamini kui kogu rahvastikus, on see väga oluline ohusignaal. Kui ohusignaal leiab kinnitust, hinnatakse seda eraldi ja kui leitakse selge põhjuslik seos, lisatakse see kõrvaltoimena ravimiteabesse.
Niimoodi on mRNA vaktsiinide Pfizer/Corminatry ja Moderna/Spikevaxi võimalike kõrvaltoimete hulka lisatud müokardiit, adenoviirusvektor vaktsiinide Jansseni ja AstraZeneca/Vaxzevria kõrvaltoimete hulka aga trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom. Kõik praeguseks vaktsiinidega seostatavad kõrvaltoimed on kirjas ravimiteabes.
Senine ohutusandmete hindamine näitab, et kõigi nelja COVID-19 vaktsiini kasu on suurem kui võimalikud kahjud. Tõsiseid kõrvaltoimeid esineb väga harva ning need on ettevaatusabinõusid rakendades välditavad, kiirelt diagnoositavad ja ravitavad. Õigeaegseks diagnoosimiseks ja raviks tuleb patsientidel kindlasti kõigist kaebustest oma arstile teada anda.
Hoiatused selle kohta, mida silmas pidada, leiab ka ravimiteabest. Küsimuste korral saab pöörduda oma perearsti või perearstide nõuandeliini 1220 poole.
Kõik pakutavad vaktsiinid hoiavad ära rasket haigestumist
Praegu turustatavad vaktsiinid on efektiivsed kõikide SARS-COV-2 tüvede korral ja hoiavad ära rasket haigestumist.
Kõikide COVID-19 vaktsiinide puhul tekib suuremal osal vaktsineeritutest mõni häiriv, kuid mittetõsine kõrvaltoime, mis möödub üldjuhul paari päevaga. Sagedased kõrvaltoimed on sellised, mida esineb kuni ühel inimesel kümnest, aeg-ajalt esinevateks nimetatakse neid, mida kogeb kuni üks inimene sajast.
Sagedased või aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed COVID-19 vastaste vaktsiinide puhul on süstekoha reaktsioonid nagu valu või punetus; peavalu; palavik; lümfisõlmede valulikkus; iiveldus; liigesvalu ja naha tundlikkushäired.
Teatiste hulka kuuluvad ka teated vaktsiini ebaefektiivsusest ehk siis vaktsineeritud patsientide sümptomaatilisest haigestumisest. Selliseid teateid on esmaspäeva seisuga 320 ning nende edastajad on valdavalt arstid.
14 surmaga lõppenud juhtudel olid patsiendid vanuses 56-97 ehk keskmine vanus oli 84,5 ja tõsiste kaasuvate haigustega.
196 teatises kirjeldatakse tõsist reaktsiooni, mis on tekkinud mõne aja jooksul pärast vaktsineerimist – reaktsioon ei pruugi alati olla vaktsiinist tingitud, tegemist võib olla ka ajalise kokkulangevusega. Teatised on 47 protsenti ehk 92 teatist patsientidelt, 53 protsenti ehk 104 teatist arstidelt.
Peamiselt on teatatud allergilistest reaktsioonidest, neuroloogilistest ja kardioloogilistest häiretest, harvem oftalmoloogilistest häiretest, seedetraktiga seotud reaktsioonidest, trombotsütopeeniast, verejooksudest trombotsütopeeniata, trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomist, üksikud teatised teise reaktsioonide kohta.
Ajaliselt vaktsineerimisega seostatavatest trombidest on teada antud 39 korral, kuid praeguste andmete põhjal ei ole tavatrombid seotud COVID-19 vaktsiinidega. Erand on venoosne trombemboolia, mida seostatakse Jansseni COVID-19 vaktsiiniga ja millega seoses on ravimiametile laekunud kolm teatist.
27. detsembrist 2020 kuni käesoleva nädala esmaspäeva hommikuni on ravimiametile saadetud 24 teatist surmaga lõppenud juhtumite kohta, neist nelja puhul on ameti hinnangul seos vaktsineerimisega võimalik või ei saa seda seost välistada. Kõik teatatud surmajuhud avalikustatakse ravimiameti iganädalastes kokkuvõtetes kõrvaltoimete kohta.
Allikas Pealinn.ee
