Tallinna linnavolikogu muutis tänasel istungil määrusi, mille eesmärk on muuta sotsiaalteenuste- ja toetuste andmine selgemaks ning inimkesksemaks.
Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et linn peab sotsiaalabi pakkudes eelkõige lähtuma abivajajast. „Muudetud määrused teevad sotsiaalteenuste taotlemise abi vajavate elanike jaoks lihtsamaks, olulisteks põhimõteteks on seejuures vajaduspõhisus ja inimkesksus. Näiteks saab abi vajav inimene pöörduda ükskõik millisesse linnaosavalitsusse, kus selgitatakse välja vajadused ning antakse edasised suunised. Vajaduspõhisus tähendab eelkõige seda, et enam ei arvestada sotsiaalabi andmisel ainult inimese sissetulekut, vaid ka tema muid kulusid, näiteks eluruumile ja arstiabile,“ lausus Terik.
Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul on abivajajatele abi taotlemise lihtsamaks tegemine õige suund, aga sama oluline on üle vaadata, millal toetus saajani jõuab, et see kõige efektiivsemalt täidaks oma eesmärki ja aitaks toetuse saajat kõige vajalikumal ajal. „Näiteks ranitsatoetusest oleks peredele veel enam kasu, kui pere soovi korral saaks seda kasutada juba augustis, enne kooli. Sel ajal, kui koolitarbeid soetatakse. Praegu jõuab ranitsatoetus peredeni septembris, oktoobris või novembris elik siis, kui kooliks vajalik juba ostetud,“ toob Pillak näite.
Linnavolikogu määras sotsiaalhoolekande seadusest lähtuvalt sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, milles on määratud sotsiaalteenuste ja -toetuste rahastamise, taotlemise ja määramise tingimused. Samuti reguleeriti sotsiaalhoolekandelise abi andmise koordineerimine, korraldamine ja osutamine.
Kui sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord annab üldised suunised, siis sotsiaalteenuste osutamise tingimustes ja korras on esitatud üksikasjalik sisuline kirjeldus iga sotsiaalteenuse kohta eraldi. Varem olid need reguleeritud eraldi määrustes, mis aga ei andnud terviklikku ülevaadet kõikidest linna korraldatavatest sotsiaalteenustest. Nüüd on kõikide teenuste kirjeldused pandud kokku ühte õigusakti, kus on nii abi vajavatel inimestel kui ka teenuseosutajatel võimalik saada neist ülevaade, kokku on selliseid teenuseid 19.
Samal põhjusel muudeti ka sotsiaaltoetusi puudutavat määrust. Varem käsitleti sotsiaaltoetusi mitmes õigusaktis: näiteks sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord olid ühes, eluruumi kohandamise kulu hüvitamise kord teises ning täisealisele isikule hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord kolmandas määruses. See tegi nii toetustest huvitatud inimeste kui ka ametnike ja töötajate töö keerukaks ja tülikaks. Seetõttu koondati teave Tallinna linnas elavatele inimestele makstavate sotsiaaltoetuste kohta ühte määrusesse, et oleks võimalik saada neist lihtsal viisil ülevaade. Sissetulekust sõltuvate toetuste puhul ühtlustatakse toetuse maksmise arvestamise aluseid.
Uus kord rakendub suures osas 1. jaanuarist 2022, hindamist puudutavad sätted vastavalt 1. juulist 2022 ja 1. jaanuarist 2023.
Allikas Pealinn.ee
