„Kindlasti on pandeemia tõttu oluliselt rohkem tähelepanu pööratud ventilatsioonide toimivusele ja selle parendamisele,“ tõdes Tallinna Haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala, kelle sõnul alustati juba mullu koostöös koolidega tähelepanu pööramist ventilatsioonisüsteemide hooldusele ja igapäevasele tõrgeteta toimivusele.
Suurematest mullustest töödest võib Rannala sõnul mainida Lasnamäe Vene Gümnaasiumi ventilatsiooni automaatika, Pirita Majandusgümnaasium arvutiklassi õhuvahetuse- ja jahutussüsteemi, Tallinna Kunstigümnaasiumi ventilatsiooni automaatika ja Tallinna Reaalkooli ventilatsioonisüsteemi elektroonika renoveerimise.
Tänavu on uued ventilatsioonid saanud Tallinnas Arte Gümnaasium, Lasnamäe Põhikool, Mustjõe Gümnaasium, Tõnismäe Reaalkool, Merivälja Põhikool ja Pirita Majandusgümnaasium. Ventilatsiooni parendustöid on juba tehtud Reaalkoolis, Pae Gümnaasiumis, Mustamäe Gümnaasiumis, Tehnikagümnaasiumis ja Vanalinna Hariduskolleegiumis.
Ka lasteaedade õhuvahetuse parandamisega tegeletakse jõudsalt – sellel aastal on teostatud ja viiakse ventilatsioonitööd lõpule Mahtra Lasteaias, Seli Lasteaias, Mustakivi Lasteaias, Lasteaias Naeratus, Pae Lasteaias, Lasteaias Sinilill, Kiisa Lasteaias ja Linnamäe Lasteaias.
„Tehtud analüüside põhjal on linn planeerinud vahendeid järgmise aasta eelarvesse ventilatsioonisüsteemide parendamiseks ning hetkel on teada, et ka riik plaanib selleks otstarbeks Tallinna toetada ligikaudu 800 000 euroga. Tööde täpne maht ja konkreetsed objektid selguvad eelarve menetluse käigus,“ sõnas Rannala.
„Viimase 20 aastaga on enamus koolid linnas renoveeritud ja sellega ka ventilatsioonid välja ehitatud. Uue aasta eelarve üheks prioriteediks on tagada koolihoonetes ventilatsioon, kus ruumides pole tagatud õhuvahetus või ei ole see tagatud piisaval tasemel. Hetkel on lõplik nimekiri veel koostamisel aga on planeeritud parendada 10-15 kooli õhuvahetust ja ventilatsioonisüsteeme.“
Olukorda on võimalik parandada ka kiirete lahendustega
Euroopa kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialaühenduste assotsiatsioon REHVA, mis esindab üle 120 000 inseneri 27 riigist, tunnustas juulis nädalal Tallinna tehnikaülikooli professori ja akadeemiku Jarek Kurnitski tööd COVID-19 ekspertgrupi juhina Euroopa ventilatsioonijuhiste ettevalmistamisel ning seeläbi COVID-19 leviku tõkestamisel.
Professor Kurnitski sõnul vajaksid rahalist toetust eelkõige koolimajad ja lasteaiad, et nendes oleks võimalik kiirendatud korras ventilatsioonisüsteemid välja ehitada.
Samuti tuleb professori sõnul tegeleda koolimajade ventilatsiooni parandamisega, kus esmajärjekorras tuleks teostada ventilatsiooniremondid, ehk teisisõnu välja ehitada uus soojustagastusega ventilatsioonisüsteem suurema õpilaste arvuga koolimajades, kus klassiruumides ventilatsioon on puudulik.
Kurnitski arvates on oluline nii “kiirreageerimine” kui ka pikemalt tulevikku vaatavate otsuste langetamine, et teha omaltpoolt kõik viiruse leviku vähendamiseks.
“Meetmed ongi jagatud kaheks: kuidas olemasoleva hoone olukorda kiiresti ja lihtsate vahenditega parandada ning pikema perspektiivi lahendused, mis eeldavad suuremaid remonte või on rakendatavad uute hoonete pandeemiakindluse parandamisel. Mõlemad on olulised,” märkis ta.
Riik võiks esmajärjekorras aidata koole ja lasteaedu
Ventilatsiooniprobleemide lahendamisel võiks riik Kurnitski sõnul eelkõige haridusasutustele appi tulla, kuna see aitab ka viiruse levikut kontrolli all hoida.
“Riik võiks kehtestada ventilatsioonisüsteemide tehnilise ülevaatuse korra, mille eeldatavasti ärikinnisvara omanikud kiirelt käiku võtaksid, et oma hoonete ohutust tõendada. Rahalist toetust vajavad eelkõige koolimajad ja lasteaiad, et nendes oleks võimalik kiirendatud korras ventilatsioonisüsteemid välja ehitada,” tõdes Jarek Kurnitski.
“Paljud koolid ja lasteaiad on tervikrenoveerimise järjekorras, aga epideemia tingimustes oleks õige teostada ventilatsiooniremondid kiiremini, enne kui tervikrenoveerimiseni jõutakse. Ventilatsiooniremondi maksumus on ka kõigest 10% tervikrenoveerimise maksumusest.”
Andres Pajula: Tallinna koolides on olukord hea, lasteaedades mitte
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul on suurem osa Tallinna koole viimase 20-25 aasta jooksul renoveeritud.
“Kuna siis kehtisid juba tänasega võrreldavad õhukvaliteedi normid, on tegelikult enamikus Tallinnas koolides on välja ehitatud ka tänapäeva nõuetele vastavad ventilatsioonisüsteemid,“ lausus ta.
“Eelmisel sügisel tegime ka ülevaate, kas ja kuidas on ventilatsioonisüsteemid töökorras ja hooldatud, sest oluline on ka see, et ventilatsiooniseadmed oleksid korralikult hooldatud ja filtrid ning automaatika vahetatud. Olukord oli üldiselt hea – kui ventilatsiooniseadmed on töökorras ning hooldatud ja need on sisse lülitatud, siis on kindlasti võimalik koolides tagada piisav õhukvaliteet.”
Pajula sõnul avastati kontrolli raames ka juhuseid, kus ventilatsiooniseadmed on mingil põhjusel olnud lihtsalt välja lülitatud.
“Teine küsimus on see, et ventilatsiooniseadmed, mis on amortiseerunud või tegelikult enam kaasaja nõuetele ei vasta, vahetatakse välja, nagu näiteks Tõnismäe Reaalkoolis,” lisas ta.
“Mis puudutab lasteaedu, siis seal on olukord kehvem, sest täna on Tallinna 127 lasteaiast kaasaegselt renoveeritud pisut üle kahekümne ja ülejäänud püütakse renoveerida lähima kümne aasta jooksul, kusjuures ventilatsioonisüsteemide rajamisel teeme me koostööd ka Tallinna Tehnikaülikooliga.”
Allikas Pealinn.ee
