Bulgaaria pimedast selgeltnägijast Vangast, kes elas aastail 1911‒1996, on kirjutatud palju raamatuid ja talle on pühendatud hulgaliselt internetilehekülgi, teadlased püüdsid Vangat uurida ja tema fenomeni mõista ligi kolmkümmend aastat.
Tema sõnu kirjutati üles ja kontrolliti hiljem, kogutud on tohutus mahus materjali. Tema surma aga ümbritseb tänini müstilisuse loor.
Vangalt küsiti sageli, mis on inimese hing, mis toimub hingega pärast surma. Kas ta kehastub ümber? “Hing ei sure. Nad näevad, kuulevad, tunnevad maitset. Mõned neist aitavad elavaid. Aga kõige paremad pöörduvad tagasi Maa peale,” kinnitas Vanga. “Surma korral sureb vaid inimese keha, aga mitte hing. Ainult halbade inimeste hinged tigestuvad ja neid ei kutsuta taevasse. Nad ei kehastu uuesti. Inimesed on väärt just seda elu, mida nad elavad.”
Uskus oma saatuse ettemääratusse
Vanga teadis tänu oma ebatavalistele võimetele nii surmajärgse elu olemasolust kui ka seda, et igale hingele on pärast surma tema isiklik koht. Vanga ise suri 85 aasta vanusena rinnavähki. Haiguse sümptomid hakkasid selgeltnägijal ilmnema pärast üleelatud suurt stressi seoses segadustega Vanga raha eest ehitatud kirikuga Rupites, mis laostasid tema tervise.
Oma diagnoosi teadis Vanga juba haiguse esimestest päevadest alates, kuid keeldus operatsioonist. Ta oli veendunud, et inimese elu ja selle kestus on varem ette kavandatud ja kavandatut muuta pole võimalik. Ta teadis, et tema päevad on loetud, ning arstide keelust hoolimata jätkas abivajajate vastuvõtmist, eelistades elu lõpuni jäänud aja inimestele pühendada.Ta keeldus ka haiglasse minemast ja sai üksnes palliatiivset ravi. Juba ammu enne haigestumist ennustas Vanga oma surmakuupäeva- 11. august 1996.
Viimane sõnum maailmale
Juba kaks kuud enne surma ütles Vanga: “Inimesed on halvad, inimesed on egoistid. Kõik varastavad, petavad, tapavad… Ma kordan pidevalt, et taevas on keegi, kes meid jälgib. See on Jumal!” kinnitas sügavalt usklik selgeltnägija. “Ütlen teile jälle: ärge olge egoistid, ärge kadestage, saage paremaks, lahkemaks, armastage üksteist!”
Neid sõnu võib pidada kuulsa Bulgaaria naisprohveti viimaseks vaimseks pärandiks maailmale.
Vanga rõhutas terve oma elu, et meist lahkunud lähedased ei asugi meist tegelikult nii kaugel, kui me sageli arvame. “Surnute elu jätkub. Nad on meie seas, armastavad meid ja aitavad meil mõista igavesi tõdesid. Seepärast peame neid kandma oma südames… Elavate austus ja siiras suhtumine on lahkunute jaoks tähtsad.”
Vanga rääkis sageli, et surnud tulevad tema juurde läbipaistvate, valgust kiirgavate varjude kujul. “Kadunud tulevad, istuvad maha, teevad, mis tahavad. Nagu keegi tuleb, hakkavad mulle ilmuma pildid, mis liiguvad paremalt vasakule. Ma näen nagu elavaid pilte – kohti, inimesi, sündmusi, hädasid, õnnetusi.”
Vanga sõnum: austage oma lahkunud lähedasi
Vanga väitis, et surnud võivad olla niisama emotsionaalsed nagu elavad inimesed. Mõnikord püüavad nad meeleheitlikult hoiatada oma Maa peale jäänud lähedasi neid ähvardavate õnnetuste eest, kinnitas selgeltnägija.
Vanga rääkis korduvalt, et mis tahes kurja on inimene teistele inimestele või loodusele teinud, tuleb see talle tagasi tema isiklike õnnetuste näol. “Olge paremad, et mitte rohkem kannatada. Inimene on sündinud heade tegude jaoks. Halvad ei jää karistamata. Kõige karmim karistus langeb mitte kurja põhjustajatele, vaid tema järglastele. See on veel valusam.” Vanga rõhutas korduvalt, et see on vaid näiline, nagu poleks maailmas õiglust ja karistust kellelegi tehtud kurja pärast. “Seda, mida ma näen, kui hirmus see ka poleks, ei saa muuta. Saatuse eest ei pääse keegi,” ütles ta. Lisades siiski samas, et Jumal on andnud inimesele võimsa vahendi tahtevabaduse näol. “Aga ärge tahtke liiga paljut, muidu ei suuda te selle eest maksta.” Kahjuks on ka need Vanga sõnad.
Loe VANGA ennustuste kohta SIIT