Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et Tartu Koduta Loomade Varjupaigas kehtestatud tingimus, mille kohaselt ei anta kassipoegi üle 65-aastastele inimestele, on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.
Õiguskantsleri poole pöördunud inimene tõi esile, et Tartu Koduta Loomade Varjupaigas on kehtestatud reegel, mille kohaselt ei loovutata kassipoegi üle 65 aastastele inimestele. Inimene leidis, et selline tingimus on vanuseliselt diskrimineeriv.
Ta selgitas, et kui soovis näha üht varjupaigas olevat kassipoega, teatati talle, et varjupaik ei loovuta kassipoegi üle 65-aastastele inimestele. Eakam inimene käis varjupaigas koos tütrega, kes kinnitas, et on valmis võtma kassi enda hoolde, kui kass peaks elama kauem kui tema omanik. Varjupaiga töötaja aga vastas, et see ei ole piisav, sest tütar ei ela koos vanemaga ning vanem inimene ei saa kassipoja pidamisega hakkama.
Õiguskantsler tuvastas, et Tartu Koduta Loomade Varjupaiga pääslas on teade, et “seoses varjupaika tagastuvate loomade suure arvuga ei väljasta me alla 2-aastseid loomi üle 65-aastastele kodanikele”.
Varjupaiga esindaja selgitas, et niisugusel tingimusel on peamiselt kaks põhjust. Kasside eluiga küünib kuni 20 eluaastani. Varjupaika on sattunud palju loomi, kelle omanikud on surnud või ei ole suutnud vanuse tõttu looma eest enam hoolitseda (näiteks nad on pidanud minema hooldekodusse). Samuti oli varjupaiga esindaja seisukohal, et vanematel inimestel on sageli põhimõtted või harjumused, mis ei ole kooskõlas tänapäevaste lemmikloomapidamise põhimõtetega – näiteks, et kassid ei pea olema steriliseeritud/kastreeritud, loomi ei ole vaja vaktsineerida, kassidele võib söögiks anda piima ja inimtoidu ülejääke, kassid võivad vabalt ringi liikuda jne.
Varjupaik märkis, et annab üle 65-aastastele inimestele siiski vanemaid kui kaheaastaseid kasse, kuna need on juba väljakujunenud iseloomuga loomad ning sellise looma võtmine on turvalisem nii kassile kui ka tema uuele omanikule.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee