Arvutid on inimese igapäevaelu tundmatuseni muutnud.
Internet mõjutab meie mälu ja pidev arvutihiire kasutamine kulutab rannet. Arvutit kasutades kaardistame pidevalt oma käe liikumist ja jälgime, mida teeb ekraanil olev kursor.
Keskmine arvutikasutaja teeb päevas ligi tuhat hiireklõpsu. Kas selline hulk liigutusi parandab meie aju võimet keha liigutusi kontrollida? Seda on üha raskem uurida, sest aina vähem leidub neid, kes pole kunagi arvutit kasutanud
USA Northwesterni ülikooli teadlasel Konrad Kordingil õnnestus katseteks värvata Hiinast pärit töölisi, kellel polnud arvutiga ühtegi kokkupuudet. Teises katserühmas olid sama vanuse ja haridustasemega hiinlased, kes oskasid arvuti kasutada. Kontrollrühma moodustasid üliheade arvutioskustega USA üliõpilased.
Kõik katsealused läbisid kahenädalase treeningaja, mille jooksul mängisid nad iga päev arvutiga. Enne ja pärast treeningut kontrolliti nende sõrmede osavust – näiteks kaeti nende käsi kinni ja nad pidid sõrmedega tegema suurt täpsust nõudvaid liigutusi.
Katse alguses sooritasid arvutikogemusega inimesed neid harjutusi palju paremini kui need, kes polnud elus varem arvutihiirt kasutanud. Kuid kõigest kahenädalane harjutamine parandas arvutivõhikute käteoskust ja nad muutusid hiirega sama vilunuks kui teised katsealused. Samuti paranesid nende üldised käelised oskused.
Siiani on arvatud, et ühe ajukoore poolt juhitud liigutuse lihvimine turgutab ainult neid liigutusi, mis on sellega väga sarnased. Nüüd on selge, et arvuti kasutamine muudab meie õppimisviise ja kõikidel, kes soovivad oma käsi osavamaks muuta, peaks olema võimalik seda sobiva arvutimängu abil teha. Lisaks saab aidata insuldist taastujatel arvuti abil õppida kasvõi uuesti teetassi käes hoidma või kirjutama.