„Olukord gaasi kasutavate majapidamiste ohutuse vallas läheb vähehaaval paremaks. Oleme selle nimel aastaid tööd teinud – teavitanud ja kortermajades kontrolle teinud ning vingugaasiandurite puudumisel need paigaldanud,“ rääkis Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.
Eelmise nädala traagiline gaasiplahvatus Tartus tõstatas ka laiema probleemi gaasialasest ohutusest ning ohutusseadmete paigaldamisest. Olukord on eriti halb aastakümneid tagasi ehitatud kortermajades, kus on kasutusel gaasiküttel boilerid.
Nõnda näitas TTJA viimane kontrolliprojekt 2020. aasta lõpul Narvas, et probleeme jagub kuhjaga. Seal kontrollitud 367 korterist leiti gaasipaigaldistes puudusi pooltel juhtudest. Gaasivee soojendajatega korterites oli puudusi lausa 71% juhtudest. Gaasipliitidega korterites on olukord parem, seal oli puudujääke 21% kortereist. „Puudused on enamasti seotud kas ventilatsiooniga (puudub gaasiseadme tööks vajalik piisav õhu juurdevool, sundventilatsiooni olemasolu gaasiseadmega ruumis, mida olla ei tohiks) või torustiku leketega,“ selgitas Teinemaa.
Tema sõnul saavad inimesed ise enda heaks palju ära teha. „Paigaldagem vingugaasiandur, ärgem renoveerigem oma ruume umbseteks, ärgem tehke ise gaasitöid, laskem oma süsteeme kontrollida pädeval gaasitööde tegijal,“ pani ta kõigile südamele.
Gaasiseadmete olemasolul tuleb oma gaasipaigaldist lasta perioodiliselt iga nelja aasta tagant kontrollida. Korstnaid tuleb kontrollida ja puhastada igal aastal. „On olnud juhtumeid, kus lind teeb korstnasse pesa ning põlemisgaasid ei saa sealse takistuse tõttu väljuda korstna kaudu, vaid hakkavad tulema tuppa. Kindlasti peab olema paigaldatud vingugaasiandur, mis annab ohtlikust olukorrast märku,“ märkis ta.
500 väljakutset aastas
Keskmiselt on gaasiga seotud väljakutseid aastas 500 ringis. Mõnel aastal on neid veidi vähem, mõnel aastal natuke rohkem. Kolmveerand väljakutsetest pärinevad Tallinnast ja Ida-Virumaalt, kus on kõige rohkem gaasitarbijaid. Väiksemal hulgal on teateid Tartust ja mujalt Eestist.
Enamus teateid on lõhnateateid, tuntakse kas tänaval või hoones gaasi- või sellega sarnanevat lõhna. Teisel kohal on teated vingugaasi kohta. Enamasti hakkab inimestel vingugaasi andur tööle ja nad ei oska sellele reageerida. Need teated hakkasid tulema 2018. aasta algusest, mil gaasiseadmetega ruumides muutus vingugaasiandur kohustuslikuks. Kolmandal kohal on teated lekete kohta. Plahvatuste kohta on teateid üliharva.
Raskematest juhtumitest toob Teinemaa esile sellised, mis lõpevad inimese surmaga. „Kõige traagilisemad on lastega toimunud vingugaasimürgistused. Neid õnnetusi annaks ära hoida, kui inimesed paigaldaksid oma kodudesse vingugaasiandurid, mis annab ohtlikust olukorrast märku. Ilma vingugaasiandurita ei ole võimalik vingugaasi tekkimist ruumis tuvastada,“ tõdes ta.
Plahvatused aga saavad tekkida suure gaasilekke korral. Neid on õnneks väga harva ja need on üldjuhul pigem inimeste endi tekitatud, näiteks, kui tehakse ise gaasitöid. Plahvatustes saavad kannatada lisaks inimestele ka hooned.
Andurid eelkõige
Tuleohutuspaigaldajate hooldajate keskliidu juht Margus Oberschneideri selgituse kohaselt on inimeste seas kahjuks levinud arusaam, et vingugaas on õhust raskem ja seetõttu tuleb vingugaasi andur paigaldada põrandast umbes meetri kõrgusele.
„Tegelikult see nii pole,“ märkis ta. „Vingugaasiandurit paigaldades tuleks lähtuda sellest, et vingugaas on peaaegu sama kaaluga kui õhk meie ümber ning kuna vingugaasi me ei näe, pole tegelikult kellelgi aimu, kus täpselt see parasjagu hõljub. See sõltub väga paljudest asjaoludest. Kas toas on kütteseade või mitte. Kuidas õhk teie toas liigub. Kas teil on ventilaatorid, töötab ventilatsioon on avatud / suletud uksed – aknad. Või kasutate hoopis õhksoojuspumpa jne. Kõik see keerutab ja liigutab meie toas nii õhku kui ka seal sisalduvat võimalikku vingugaasi. Kuna anduri ülesanne on kaitsta inimesi mürgist gaasi sisse hingamast on oluline paigaldada andur hingamisteede kõrgusele, sest just seal sisalduvat vingugaasi hingaksime sisse.“
Magamistoas võiks vingugaasiandur olla magamiskõrgusel ja lastetoas jällegi laste liikumiskõrgusel. „Ärge paigaldage vingugaasiandurit ventilatsioonisüsteemi või õhulõõride lähedale!“
Oberschneideri sõnul tuleb meeles pidada ka seda, et üks vingugaasiandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, kuna seade reageerib vaid ühes ruumis levivale vingugaasi tasemele. Kui vingugaas võib tekkida teisteski ruumides, tuleb ka nendesse ruumidesse andurid paigaldada. Mitmekorruselises majas tuleb Co andur paigaldada igale korrusele.
Millistel juhtudel on vajalik paigaldada vingugaasiandur?
2018. aastast on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on selliseks seadmeks gaasil töötav veesoojendi ja katel.
Alates 1. jaanuarist 2022 on vingugaasiandur kohustuslik ka siis, kui hoones (nii kodud, kui ka muud hooned) on tahkekütteseadmed, mis võivad ohtlikku vingugaasi tekitada – puuküttel ahi, kamin, pliit, katel vms.
Alates 1. märtsist 2021 on kõikides gaasikütteseadmega või gaasiveesoojendiga hoonetes vingugaasiandur kohustuslik. Vingugaasiandur hoones on kohustuslik ka siis, kui eluruumis paikneva gaasiseadme korral on tehniliste abinõudega välditud vingugaasi teke ja eluruumi sattumine.
