Eesti tööandjad: Koroonapassi tuleks kasutada ka restoranides, spaas ja veekeskuses
„See, et 14. juunist saab koroonapassi kasutada suurürituste puhul, on oluline samm edasi, kuid sellega ei tohiks piirduda – passi saab ja tuleb kasutada laiemalt,“ vastas Pealinnale Eesti Tööandjate Keskliidu kommunikatsioonijuht Elina Kink. „ Selle kaudu on võimalik leevendada teiste teenindusasutuste, nagu restoranide, spaade ja veekeskuste mahupiiranguid.“
Lisaks saab Kingi sõnul koroonapassiga lihtsustada turismi ja töörännet ehk passi kasutamine peab oleme võimalik ka rahvusvaheliselt. „Kuna riik on seadnud eesmärgiks vaktsineerida võimalikult suur hulk elanikke, siis mida suurem on koroonapassi lisandväärtus, seda rohkem tõstab see ka inimeste motivatsiooni end vaktsineerida.“
Tööandjad on rõhutanud koroonapassi vajalikkust pikka aega, sest see on vaktsineerimisega koos lahutamatu tervik, et ühiskonda turvaliselt avada ja anda ettevõtjatele võimalus oma teenuseid pakkuda.
Võimalus kasutuseks on olemas
„COVID-tõendit ja suuremat inimeste arvu ilma täituvuse protsendita saabki alates 14. juunist kasutada ka muude tegevuste või teenuste pakkumiseks, mitte ainult suurürituste läbiviimiseks,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT valdkonna nõunik Laura Laaster. Küll aga peab sellisel juhul toimuma tegevus sissepääsuga piiratud alal, et oleks võimalik kontrollida inimeste nakkusohutust.
Laasteri sõnul peab teenuse või tegevuse pakkuja kontrollima inimeste digitõendeid ja nende isikusamasust ning võimaldama ka antigeeni kiirtesti tegemist neile, kellel tõendit pole. „Kiirtesti peab läbi viima tervishoiutöötaja. Ehk iga väikese restorani jaoks ei pruugi see ära tasuda, kuid suuremate spaade ja veekeskuste puhul miks mitte. Neil on sageli töökollektiivis ka tervishoiutöötajaid ja tõendite kontrollimine ja testide tegemine ei pruugi vajada täiendavat ressurssi. Vabatahtlikult esitatud digitõendi abil mahtude suurendamine on igale ettevõttele ja külastajale võimalus, mitte kohustus,“ selgitas ta.
Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) president Heiki Rits ütles, et koroonapassiga seotud piiranguid võivad ja saavad teeninduse osas kehtestada ainult ettevõtjad oma ruumides, üritustel, toote või teenuse pakkumisel, olenemata tegevusvaldkonnast. Tema sõnul kerkib koroonapassi veelgi laiema kasutuse kõrval üles küsimus, kes hakkab tasuma asutuste sissepääsul nende inimeste koroonatestide tegemise eest, kel pole ette näidata kehtivat koroonapassi. „Seadusekuulekad ettevõtjad on piisavalt vastutustundlikud, et järgida üleüldiseid kehtestatud piiranguid. Nad suudavad vastutada ka selle eest, mida riiklikult ette ei ole dikteeritud, et oma äri jätkusuutlikult töös hoida,“ märkis Rits.
Kehtib ka paberil
Valitsus kiitis teisipäeval heaks COVID tõendi siseriiklikuks kasutamiseks. Tõend võimaldab inimesel näidata, et ta on terve ega ohusta kedagi enda ümber, seda tänu varasemale läbipõdemisele, negatiivsele testitulemusele või vaktsineeritusele. „Just digitõendi abil on võimalik üritustele ja rahvakogunemistele kehtivaid mahte suurendada, sest mida rohkem on digitõendi kasutajaid, seda rohkem saab sündmustest ohutult osa võtta ka veel ülejäänud inimesi,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.
„Pelgama ei pea ka üritustest kõrvalejäämist. Lisaks digitõendile saab ka igale sündmusele sisse kohapeal korraldatava negatiivse kiirtestiga,“ selgitas Sutt. „Ettevõtjad saavad kiirtesti ja digitõendi abil pakkuda tegevusi suuremale hulgale inimestele ning samal ajal tagame, et piirangute leevendamisega ei kaasneks uut nakatumislainet,“ lisas minister.
Alates 14. juunist võib sisetingimustes korraldatavates tegevustes osaleda kuni 3000 ning välitingimustes kuni 9000 inimest ühe kalendripäeva kohta täiendava täituvuse piirmäärata. Juhul, kui inimesel pole digitõendit või ta ei soovi seda kasutada, peab korraldaja tagama kohapeal võimaluse teha antigeeni kiirtest. Kiirtesti läbiviijaks saab olla vaid tervishoiuteenuse osutaja. Kui inimene keeldub ka kiirtestist, siis antud üritustel või tegevuse läbiviimises ta osaleda ei saa. Kiirtesti ei pea tegema alla 12. aastased lapsed.
Digitõenditega on võrdsustatud selle väljatrükk, kohapeal negatiivse tulemusega kiirtesti tegemine ja välismaal väljastatud tõendid.
