Kalorivaene vili sobib muuhulgas hästi ka kaalulangetajate menüüsse.
Vitamiinidest võib suvikõrvitsas leida enim C-vitamiini, B6-vitamiini ja B2 vitamiini. Veidi vähem aga folaati, K-vitamiini, A-vitamiini, B1-vitamiini, B3-vitamiini, B5-vitamiini, E-vitamiini. Mineraalidest võib leida suvikõrvitsas enim mangaani, kaaliumi ning magneesiumi. Vähem aga fosforit, vaske, tsinki, rauda ja kaltsiumi.
Suvikõrvitsas on C-vitamiin
Suvikõrvits sisaldab organismile vajalikku C-vitamiini, mille ise sünteesimise võime on inimkond evolutsiooni käigus kaotanud. Seega peame eluks vajaliku vitamiini kätte saama igapäevasest toidust ning C-vitamiini rikast taimset kraami tuleks süüa iga päev. Piisavas koguses C-vitamiini tarbimine langetab märkimisväärselt südameinfarkti ja insuldiriski, samuti kolesteroolitaset ja vererõhku. C-vitamiin toimib antioksüdandina ja on oluline kollageeni sünteesiks. Kollageen omakorda aitab säilitada arterite tugevat struktuuri ning hoiab naha pringi ja noorena.
Suvikõrvitsas leiduvad kiudained
Suvikõrvitsas leiduvate kiudainete kasulikke omadusi on palju. Esmalt on need toiduks soolestikubakteritele, võimaldades kasulikel mikroobidel paljuneda ja seedimist soodustada. Piisav kiudainete manustamine vähendab ka südame-ja veresoonkonnahaiguste riski. Lisaks kiirendavad kiudained toidumassi edasiliikumist peensooles ja soodustavad kolesterooli väljaviimist organismist. Kasulikud kiudained on aeglustavad glükoosi imendumist ning aitavad sel moel vältida veresuhkrutaseme liiga kiiret tõusu pärast söömist. Kiudainete söömine aitab ennetada ka II tüübi diabeet ja mõningaid vähivorme.
Suvikõrvits sisaldab B6-vitamiini ehk püridoksiini
Suvikõrvits sisaldab organismile kasulikus koguses B6-vitamiini ehk püridoksiini. Seda vitamiini vajab inimese keha närvisüsteemi normaalse funktsioneerimise tagamiseks, B12-vitamiini ja magneesiumi efektiivseks imendumiseks ning soolhappe tootmiseks. Veel on B6-vitamiin vajalik, et valkude, süsivesikute ja rasvade ainevahetus töötaks hästi. Väidetavalt aitab B6-vitamiin reguleerida inimese unekvaliteeti, söögiisu ja selliste virgatsainete tootmist, nagu dopamiin ja serotoniin, mida kutsutakse ka ’’õnnehormooniks’’.
Autor: Katri Merisalu Toitumisnõustaja
Allikas. Rimi.ee