Riigikohus: Kui politseinik peksab inimest jalaga rindkerre, pole see võimu liialdamine.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas otsuses, et isegi kui politseiametnik rikub füüsilist jõudu kasutades korrakaitseseadust, ei tähenda see alati kuriteo toimepanemist.
Kriminaalasjas tuvastati, et kaks politseiametnikku jälitasid 2018. aasta septembris patrullautoga ATV-ga sõitvat kannatanut, kes ei peatunud vaatamata politsei peatumismärguandele. Ka siis, kui kannatanu juhitud ATV oli pärast politsei poolt tagaajamist seisma jäänud ja patrullauto juba peatunud, üritas ATV juht edasi sõita.
Seepeale väljus üks politseiametnik (Mark Tenin*) patrullautost ning seisis ATV ette. Siis jooksis patrullautost välja süüdistatav, kes tormas ATV juurde ja lõi kannatanut jalaga rindkerre, haaras temast kinni ja tiris ta ATV pealt maha. Kohe pärast seda lõi süüdistatav maas lamavat kannatanut jalaga uuesti rindkerre. Süüdistatavale heideti ette, et kannatanu teist korda jalaga löömisel kasutas ta politseiametnikuna ebaseaduslikult füüsilist jõudu.
Maa- ja ringkonnakohus tunnistasid süüdistatava süüdi võimuliialduses. Kohtute hinnangul ei kujutanud kannatanu pärast ATV pealt mahatõmbamist ohtu, mistõttu oli süüdistatava poolt füüsilise jõu kasutamine lubamatu ja ebaproportsionaalne.
Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus kohtutega, et süüdistatav kasutas füüsilist jõudu korrakaitseseaduse mõistes ülemääraselt. Pärast isiku ATV pealt maha tõmbamist oleks piisanud teda vähem kahjustavast sunnivahendist kui jalaga kehasse löömine (näiteks kinnihoidmine). Ehkki ajaliselt toimus teine jalalöök pea kohe esimese löögi järel, ei olnud süüdistataval siiski põhjust arvata, et maha tõmmatud kannatanu jätkab kohe sellise vastupanu osutamist, mille tõttu on tarvis teda ründe vältimiseks jalaga lüüa.