Meeste kiilanemine pole midagi ennekuulmatut, kuid kas teadsid, et kiilanemisega puutub kokku ka 16% naistest? Teeme kindlaks põhjused, miks nii naistel kui meestel juuksed välja langevad ning mida selle vastu ette võtta.
Kas ka sinul tuleb peast liiga palju juukseid?
Igapäevaselt langeb peast 50-100 juuksekarva – talvisel ajal rohkem, suvel vähem. See on täiesti normaalne nähtus, sest juuksekarvadel on oma eluiga. Nende elutsüklis on aktiivne faas, vahefaas ja puhkefaas. Lihtsamalt öeldes kasvab karv seni, kuni juuksejuure pesa vaikselt kokku kärbub ning karv peast välja kukub. Igal juuksekarval on erinev kasvutsükkel, seetõttu sa enda juuste vahetumist ei märka.
Kuidas olla kindel, et päevane juuksekadu on normi piires? Loomulikult ei pea olukorra hindamiseks hakkama väljalangenud juukseid üle lugema. Kui aga duši all käies on äravoolu juures juuksekarvu rohkem kui tavaliselt, peanahale on tekkinud tühjad laigud või on juuksed üldiselt hõredamaks jäänud, tasub arsti või muu spetsialistiga välja selgitada, miks juuksed end halvasti tunnevad. See annab sulle edumaa, et protsessi kulgu aeglustada või lausa peatada.
Nii võib juhtuda kõigiga
Vananemine! Täpselt nii – vanemas eas on juuste hõrenemine absoluutselt loomulik. Tihtipeale pole mõtet selle tagant otsida haigust või muud erilist põhjust. Vanemaks jäädes on peas lihtsalt kolm korda vähem juuksenääpsusid (juuksejuure pesa) kui noorena. Lisaks lüheneb karva kasvufaas, mis tähendab seda, et juuksed ei jõua enam pikkusesse kasvada.
Lühiajaline juuste väljalangemine võib olla põhjustatud hormonaalsetest muutustest, ravimitest, haigusest või stressist. Sel puhul jäävad mitmed juuksekarvad korraga puhkefaasi ja uusi karvu normaalses tempos peale ei kasva. Ka juuste ebaõige hooldamine võib tekitada olukorra, kus need murduvad enne eluea lõppu. Need on aga ajutised probleemid, mille lahendamisel peaks juuksekasv taastuma.
Traumast põhjustatud juuksekadu. Operatsiooni või peanaha vigastuse korral võivad juuksed armkoe piirkonnas enam mitte kasvada.
Kui kiilanemine on pärilik…
Pärilikku kiilanemist ehk alopeetsiat esineb nii naistel kui meestel. Sel puhul ei suuda karvanääpsud ühel hetkel enam piisavalt hästi funktsioneerida. Seda põhjustab geneetiliselt päritud tundlikkus ühe meessuguhormooni vormi – dihüdrotestosterooni (DHT) – suhtes. Selle tõttu muutuvad juuksekarvad järjest hapramaks, ei kasva enam pikkusesse ning kaotavad pigmenti. Tasapisi juuksenääpsud taandarenevad, juuksed kukuvad välja ning uusi karvakesi enam peale ei kasva.
Meeste puhul saab päriliku kiilanemise teha kindlaks lihtsalt vaatluse teel. Naised, kel kahtlustatakse seda tüüpi kiilanemist, saadetakse uuringule, milleks on kas vereproov või peanahauuring.
NB! Umbes pooltel inimestel, kel esineb juuksekadu, on tegemist geneetilise kiilanemisega. Selle võib pärida nii (vana)emalt kui ka (vana)isalt!
Millal pärilik kiilanemine endast märku annab?
Meestel võib pärilik kiilanemine ilmneda juba teismeeas või kohe pärast seda. Mida varem see “välja lööb”, seda kiirem kulg protsessil on. Juuksed hõrenevad, juuksepiir hakkab otsaesiselt ja oimukohtadelt taanduma, seejärel väheneb kasv pealael.
Naistel avaldub geneetiline kiilanemine enamasti pärast 40ndat eluaastat või menopausi ajal. Väljalangemise kulg on kergem kui meestel. Juuksed hõrenevad ühtlaselt, muutuvad hapraks ega kasva enam hästi pikkusesse, kuigi üldiselt ei kao naistel juuksed kunagi täies mahus.
Seda, millal pärilik kiilanemine välja lööb, pole ise võimalik eriti mõjutada.
Kuidas juuste väljalangemist peatada?
Ajutise väljalangemise puhul vaata üle oma elustiil:
Söö õigesti! Nõrgenenud ja katkevad juuksed vaevlevad tihtipeale mineraal- või toitainete puuduse käes. Väga tähtis ehitusmaterjal juustele on proteiin ehk valk, mis muudab juuksekarva tugevaks ning vähendab väljalangemist. Seda saab rohkelt lihast, kalast, piimast, pähklitest, mandlitest ja munast. Oluline on hoida ka raua, vase, tsingi ja D-vitamiini tase normis.
Ole positiivne! Stress segab juuste kasvamist ja lööb juuksekarvad enneaegselt peast lahti. Pingetest vabanemine pole alati lihtne, kuid alustuseks peaks piisavalt puhkama ja leidma hetki lõõgastumiseks. Nii saab turgutust terve organism ja ka juuksejuurteni jõuab paras energiadoos, mis aitab vapralt vastu pidada.
Küsi nõu perearstilt. Mõnikord võib juuste massilise väljalangemise taga peituda terviseprobleem, mis vajab spetsialisti tähelepanu ja kindlaid ravimeid. Ka pikaajaline ravimite tarvitamine jätab juustele oma jälje. Arsti või apteekriga pea nõu ka sel juhul.
Proovi spetsiaalseid juuksehooldusvahendeid. Vananemisest või elustiilist tingitud juuksekao puhul on nendest palju abi, sest need turgutavad peanaha vereringet ja tugevdavad juuksejuurt. Juba aastaid on Eesti apteekide müüduim juuksekasvu soodustavate toodete sari Placent Activ Milano. Tootevalikust leiad nii šampooni, palsami, seerumi kui ka juuksekasvu-vitamiinid.
Püsiva kiilanemise korral on hooldusreeglid veidi teised:
Pea nõu spetsialistiga! Tugevaimad ravimid päriliku kiilanemisega võitlemiseks on naistel ja meestel erinevad. Naistel on võimalik proovida hormoonravi antiandrogeenidega, millest võib juuste hõrenemise korral mõningast abi olla. Mehed on teinekord abi saanud finasteriidi tablettidest, kuid alati ei pruugi needki tulemusi anda.
Proovi spetsiaalseid juuksehooldusvahendeid. Kui tegemist on päriliku kiilanemisega, pole juuste väljalangemist võimalik lõplikult peatada. Samas on soovitatav alopeetsia algfaasis kasutada karvakasvu soodustavaid tooteid, et toetada peanaha kapillaarvereringet ja tugevdada allesjäänud juuksejuuri. Nii saab probleemi veidikenegi edasi lükata.
Juuksekarvade siirdamine. Kui juuste kadumine on mõjunud enesehinnangule halvasti ning mitte miski muu pole tulemusi andnud, on võimalik kuklapiirkonnast võetud juuksesibulad istutada kiilaks jäänud kohale. Et siirdatud juuksed kasvama läheksid, peaksid nad maanduma viljakale pinnasele – seda saab toetada eelkõige tervisliku elustiiliga.
Allikas: https://www.apotheka.ee
