kuidas saada aru, et su jalgadele hakkavad tekkima veenilaiendid?
“Pindmistes jalaveenides ringleb ainult väike osa venoossest verest, suurem osa (80-90%) ringleb süvaveenides. Kui seal on klapirike või muu viga, hakkavad jalad tursuma, kuid laiendeid ei saagi silmaga näha,” selgitab jalaraviõde.
“Veeniprobleemide põhiline märguandja on see, et jalad tunduvad rasked ja väsivad kiiremini ära kui varem, mõnikord ka valutavad. Siis tuleb kohe hakata kandma tugisukki — need hoiavad ära nii pindmiste kui ka süvaveenide uute laiendite tekke.
Kui jalad väsivad nüüd rohkem, ei tohiks näiteks pärast tööpäeva jääda lihtsalt istuma, vaid tuleb minna välja kas või natukeseks kõndima. Käima peab, sest organismis pole muud, mis jalgade verevarustust liikumisest paremini parandaks.
Kõige sagedasemaks veenihaiguseks peetakse jalgade pindmiste veenide varikoosset laienemist, teisisõnu veenilaiendeid, mis avalduvad inimese jalgadel sinakate läbi naha paistvate mügarike näol. Tavaliselt tekib veenilaiendeid enim just reie ning sääre siseküljele. Veenilaiendite tekkepõhjustest ja probleemi vältimisest räägib Minudoc.ee perearst Sergey Saadi.
“Veenilaiendite tekkepõhjused on erinevad. Naistel esineb veenilaiendeid suisa kuni kolm korda sagedamini kui meestel. Sünnitanud naistel esineb veenilaiendeid kaks korda sagedamini kui samaealistel, kes veel sünnitanud pole,” selgitab Saadi ja lisab, et raseduse ajal leiavad naise organismis aset suured muutused ja sedagi arvestatakse kui üht tegurit veenilaiendite tekkimisel.
Ka liigne kehakaal loob eeldused veresoonte haigestumiseks. “Sagedasemad on veenilaiendid ülekaalulistel, kuid need võivad mõnikord esineda ka naistel ja meestel, kellel kehakaaluga probleeme pole. Oma rolli mängib ka geneetika, mis võib samuti veenilaiendite teket soodustada.”
Veenilaiendeid võib põhjustada ka töö – inimesed, kes päev läbi püsti peavad seisma, kannatavad tihti veenilaiendite all. Pikaajaliselt seistes väsivad lihased ja nende toonus väheneb. Doktor Saadi sõnul koguneb jäsemetesse jääkveri ja veenisisene hüdrostaatiline rõhk tõuseb. “Kui selline olukord pikalt kestab, kannatavad veeniklapid, ja veeniseina elastsete kiudude hävimisel tekivad väljasopistused ehk vaariksid.”
Kuidas veenilaiendite tekkele võimalikult vara jälile saada?
Seda saab iga inimene ise edukalt jälgida, sest varikoosi korral tekivad haiguse alguses reitele või säärte siseküljele üksikud nahast kõrgemad sinakad mügarikud. “Hiljem võivad tekkida valud ning krambid säärelihastes. Jalad väsivad oluliselt kiiremini kui varem ja peale pikka seismist muutuvad jalad äärmiselt raskeks. Mõningatel juhtudel võib juhtuda ka seda, et jalad lähevad tursesse,” sõnab Minudoc.ee perearst.
Järgmises staadiumis hakkavad ilmnema veenipõletikud ja välistatud pole isegi tromboos. Nahk selles piirkonnas muutub ajapikku õhukeseks ja kumab seetõttu järjest rohkem läbi.
Varikoosi on võimalik vältida. “Alustuseks tuleks hoiduda pikemaajalisest seismisest, puhake vahepeal toolil istudes. Kindlasti tuleb seisva töö puhul kanda tugisukki. Loomulikult tuleb võimalikult palju liikuda – see tugevdab veresoonte toonust ning lihaseid. Vaadake kriitilise pilguga üle oma jalatsid, sest ebamugavad jalatsid tekitavad jalalihastes liigset pinget – kõige parem valik on madala kontsa ja ümara ninaga jalats.”
Varikoosi tüsistusteks võivad olla venoossed haavandid jalgadel, trombide tekke veenides, verejooks laienenud veenidest. “Veenilaiendeid diagnoositakse tavaliselt läbivaatuse käigus, vajadusel tehakse jalgade veresoonte ultraheliuuring, et tuvastada, kus täpsemalt verevool on häiritud, millisel määral ja kas on trombe veenides.”
