Pearinglus võib esineda erinevate tegurite tagajärjel, nagu näiteks aneemia, kaela jäikus, infektsioonid või teised meditsiinilised seisundid. Vaata, kuidas saad ise leevendust saavutada ja millal on vajalik meditsiinilise nõu poole pöörduda.
Mis on pearinglus?
• Pearingluse all mõistetakse seda tunnet, kui tundub, justkui ümbritsev keskkond tiirleks sinu ümber, ehkki tegelikult see nii ei ole.
• See võib olla paljude erinevate haigusseisundite sümptom ja tihti on raske diagnoosida ainult pearingluse alusel.
• Sageli kasutatakse terminit “pearinglus” ka üldise nõrkuse, jõuetuse ja uimasuse kirjeldamiseks, kuna need võivad tihti esineda koos pearinglusega.
Levinumad pearingluse põhjused
Psüühilised põhjused
Pearinglus, mis on tingitud psühholoogilistest teguritest nagu ärevus ja stress, esineb tihti.
Sellisel juhul võivad kaasneda sümptomid nagu üldine halb enesetunne ja minestamisele eelnev tunne, lisaks jõuetus, kõritunne, ebamugavustunne kõhus või rindkeres.
Aneemia ja madal hemoglobiinisisaldus
Sümptomid sõltuvad aneemia tüübist ja arengukiirusest, kuid tavalised on jõuetus, väsimus, vähenev füüsiline võimekus, tinnitus, hingeldus, näo kahvatus ja kiire südamerütm, kaasas ka kerge pearinglus.
Kaelaarterite lupjumine
See seisund muutub sagedasemaks vananedes ja võib põhjustada ka pearinglust.
Kaelalihaste jäikus
See on tihti stressi märk. Pidev kaelalihaste pingutamine võib põhjustada peavalu, pearinglust ja kaelavalu.
Vanusega seotud pearinglus
Vanemaealistel võib see tuleneda erinevatest teguritest, nagu kõvakõrvavaha, ortostaatiline hüpotensioon seistes, erinevate ravimite kasutamine ja südame rütmihäired.
Tasakaalunärvi viirusnakkus (vestibulaarne neuroniit)
• Võib tekkida pärast hingamisteede viirusinfektsiooni.
• Haigus algab järsku, kaasneb pearinglus, kiiresti liikuv silmaliigutus (nüstagm), iiveldus ja oksendamine.
• Sümptomid on esimestel päevadel intensiivsed, kuid ajapikku vähenevad.
Healoomuline positsiooniline vertiigo
• Üks levinumaid pearingluse tüüpe, mille korral pearinglus tekib teatud asendis või pea liigutamisel.
• Põhjuseks on sisekõrva tasakaaluorgani talitlushäired.
• Pearinglus kestab pool kuni kaks minutit ja on kõige tugevam pikali olles või tõustes.
Ménière’i tõbi
• Haigusehood põhjustavad pearinglust, kuulmislangust ja tinnitust, samuti iiveldust ja oksendamist. Hoogude ajal on vajalik lamada ning need kestavad tavaliselt 1-2 tundi.
• Haigus ilmneb tavaliselt 30-50-aastastel, algul ühes kõrvas (90% juhtudel) ja hiljem võib mõjutada mõlemat kõrva.
• Ajapikku tekib püsiv mad
sagedusega laineline tinnitus ja kuulmise langus.
Muud kroonilised haigused
- ja 2. tüüpi diabeedi puhul võib veresuhkru taseme kõikumine samuti põhjustada pearinglust.
Pearinglus võib vahel olla seotud ka kilpnäärme alatalitlusega (hüpotüreoos).
Esinemine
• Pearinglus on levinud sümptom ja selle esinemissagedus suureneb vanuse kasvades.
• Üle 65-aastaste hulgas kogeb pearinglust peaaegu kolmandik inimestest.
Kuigi lühiajalised pearingluse hood või perioodid on enamasti talutavad, võivad äkilised hood põhjustada ohtlikke kukkumisi ja invaliidistumist ning pikaajaline pearinglus võib oluliselt elukvaliteeti mõjutada.
• Umbes 1% perearsti külastustest on põhjustatud pearinglusest, kuigi see võib esineda koos teiste sümptomitega.
• Noortel inimestel on pearingluse sagedasemateks põhjusteks ärevus ja rahutus, kuid see võib olla ka märk sisekõrva viirusinfektsioonist.
• Vanemas eas inimestel on pearingluse levinuimaks põhjuseks aju verevarustuse häired, millele võivad lisanduda ka teised vanusest tingitud muutused.
Kui koged minestamisele viitavaid sümptome, uuri esmalt selle kohta lisainfot.
