Pearinglust võivad põhjustada madal hemoglobiini tase, kaelalihaste jäikus, viirusnakkused ja muud haigused. Loe, mida saad ise ette võtta ja millal peaksid pearingluse tõttu arsti poole pöörduma.
Mis on pearinglus?
• Pearinglus ehk vertiigo on subjektiivne tunne nagu maailm ja objektid selles liiguks inimese ümber ringi, kuigi päriselt nad ei tee seda.
• Pearinglus võib olla väga erinevate seisundite ja haiguste üks sümptom, mistõttu on sageli keeruline ainult pearingluse korral konkreetselt midagi diagnoosida.
• Pearinglust kasutatakse mõnikord ka nõrkuse, loiduse ja uimasuse kirjeldamisel, kuna antud sümptomid võivad pearinglusega sageli kaasneda.
Pearingluse enamlevinud põhjused
Psüühilised põhjused
Psüühiliste tegurite (ärevus, pingepeavalu) põhjustatud pearinglust esineb kõige sagedamini.
Seda tüüpi pearinglusega kaasneb enamasti üldine halb enesetunne ja tunne, nagu hakkaksid minestama. Sageli esinevad samaaegselt ka teised sümptomid nagu loidus, klomp kurgus, ebameeldivustunne kõhus või rinnus.
Madal hemoglobiini tase (aneemia)
Sümptomid olenevad aneemia astmest ja arenemiskiirusest. Tüüpilisemad neist on loidus, väsimus, füüsiliste võimete vähenemine, kõrvakohin, hingeldamine, samuti ka kahvatus ja kiire pulsi tõus, kerge pearingluse tekkimine.
Kaela veresoonte lupjumine
Esinemissagedus kasvab vanusega ning võib muude sümptomite kõrval põhjustada ka pearingluse esinemist.
Kaelalihaste jäikus
Sageli märk stressist. Kaelalihaste pideva pingutamise tulemusel võivad ilmneda sümptomid nagu peavalu, pearinglus ning valu kaelalihastes.
Vanusest tingitud pearinglus
Sageli võib tegemist olla mitme põhjuse kokkulangemisega, näiteks tahkunud kõrvavaik, madal vererõhk püsti tõusmisel (ortostaatiline hüpotensioon), erinevate ravimite tarbimine, südame rütmihäired.
Viirusnakkus tasakaalunärvis (vestibulaarn neuroniit)
• Võib esineda pärast ülemiste hingamisteede viirusnakkuse põdemist.
• Haigus algab suhteliselt äkki, tekib pearinglus, pilk libiseb korduvalt kiires taktis külgedele ja uuesti keskele (nüstagm), esinevad iiveldus ja oksendamine.
• Sümptomid võivad esimestel päevadel olla ägedad, aja jooksul ebameeldivustunne väheneb.
Healoomuline asendivertiigo
• Üks sagedasemaid pearingluse vorme, kus pearinglus tekib teatud asendis olles või pead teatud suunas liigutades.
• Asendipearingluse põhjuseks on sisekõrvas paikneva tasakaaluorgani häire.
• Tegemist on pool kuni kaks minutit kestva pearinglusega, mille puhul on sümptomid kõige rohkem väljendunud pikali heites või püsti tõustes.
Ménière`i tõbi
• Haigushood, mille ajal esineb pearinglus, kuulmislangus ja kõrvakohin, iiveldus ja oksendamine. Reeglina peab haige hoo ajal pikali olema. Hoog kestab enamasti 1-2 tundi.
• Haigus ilmneb 30-50 aastastel inimestel, esinedes alguses vaid ühel poolel (90% patsientidest), hiljem tekivad 30-60% kahepoolsed vaevused (näiteks mõlemas kõrval kuulmislangus ja kõrvakohin).
• Aja jooksul areneb välja pidev, madala sagedusega, lainetusele sarnanev kõrvakohin ja kuulmislangus.
Muud kroonilised haigused
1 ja 2 tüübi diabeet võib veresuhkru taseme kõikumisel samuti pearinglust põhjustada.
Ka võib mõnikord pearinglust põhjustada kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos).
Esinemine
• Pearinglus on tavaline sümptom ja selle esinemissagedus suureneb vanuse kasvades.
• Üle 65 aasta vanuste seas esineb pea kolmandikul pearingluse episoode.
Lühiajalised pearingluse hood või perioodid on sageli talutavad. Ägedad hood võivad aga olla ohtlikult invaliidistavad kukkumisriski tõttu ning püsiv pearinglus võib olla äärmiselt häiriv.
• Pearinglus on ca 1% perearsti konsultatsioonide põhjuseks, ent seda esineb ka koos teiste sümptomitega.
• Noortel põhjustavad pearinglust enamasti ärevus ja rahutus, aga see võib ka olla sisekõrvas esineva viirusinfektsiooni sümptom.
• Vanuritel on pearingluse põhjuseks enamasti aju verevarustuse häired, millele mõnikord lisanduvad ka muud ealised muutused.
