Teatud toidulisandid sisaldavad alumiiniumi – näiteks happesuse regulaatorid ja erinevad kergitusained, mida kasutatakse laialdaselt näiteks teraviljapõhistes toodetes, kakao ja küpsetuspulbri koostises. Tarbijad saavad alumiiniumi tarbimist piirata, kui nad valivad teadlikult alumiiniumivabu tooteid.
Lisaks võib ka joogivesi sisaldada alumiiniumi, eriti juhul, kui veetöötlusjaamad kasutavad alumiiniumsulfaati orgaaniliste ainete eemaldamiseks. Siiski omastab inimorganism joogivee alumiiniumi vähesel määral. Euroopa Liidus on kehtestatud alumiiniumi sisalduse piirmäärad joogivees, tagamaks selle ohutuse.
Paljudes maohappe alandavates ravimites leidub samuti alumiiniumhüdroksiidi. Selliste toodete asemel on soovitatav valida alumiiniumivabad variandid. Alumiiniumiühendid võivad esineda ka teatud ravimites ja vaktsiinides, samuti isikliku hügieeni toodetes nagu hambapastades, deodorantides ja päevituskreemides. Nende vältimine võib samuti vähendada alumiiniumi kokkupuudet.
Õlle ja karastusjookide alumiiniumist purgid võivad samuti olla alumiiniumi allikaks, kuigi see risk on väike tänu madalale happesusele ja külmas hoidmise tavale. Lisaks on alumiiniumtoosid tavaliselt seestpoolt kaetud bisfenool A-ga (BPA), mille ohutuse on kinnitanud nii FDA kui EFSA, kuigi on ka kriitilisi hääli.
Suurim alumiiniumi sisaldus võib olla toitudes, mida valmistatakse alumiiniumist köögitarvetes või mida säilitatakse alumiiniumfooliumis. Kuigi kaasaegsetel alumiiniumist köögitarvetel on sageli kaitsekiht, nagu näiteks teflon või keraamika, soovitatakse nendega töötamisel kasutada puit- või plastikust köögiriistu ning puhastada neid hoolikalt.
Varem soovitas endine peaminister Andrus Ansip, et inimesed võiksid kanda alumiiniumfooliumist mütsikesi, kuid tänapäeval on alumiiniumfoolium peamiselt kasutuses toidu mähkimiseks ja küpsetamiseks. Alumiiniumfooliumi eeliseks toidu säilitamisel sügavkülmas on õhuvaba pakend, mis aitab säilitada toidu kvaliteeti. Siiski, pikaajalisel säilitamisel võivad sügavkülmiku temperatuurikõikumised põhjustada fooliumi kahjustumist ja alumiiniumi lekkimist toitu.
Alzheimeri tõve ja alumiiniumi seost käsitlevad uuringud on toonud esile võimaliku korrelatsiooni, kuid täpsema seose selgitamiseks on tarvis edasisi teadusuuringuid. WHO/FAO on määratlenud alumiiniumi päevase ohutu tarbimiskoguse, mis on suhteliselt väike, andes sellega teatava suunise tarbijatele.
Ühendkuningriigi Alzheimeri Ühingu sõnul ei ole veenvaid tõendeid, mis seostaksid alumiiniumi tarbimist Alzheimeri tõvega, ehkki on teaduslikke viiteid, et alumiinium võib olla üheks riskiteguriks.
Kokkuvõttes, kuigi alumiiniumi ohutuse üle toidus ja teistes toodetes peetakse jätkuvalt arutelu, on siiski mõistlik piirata alumiiniumi tarbimist toiduvalmistamise ja -säilitamise praktikate kaudu. Arukas toiduvalik, teadlikkus veepuhastusprotsessidest ning alumiiniumivabade ravimite ja hügieenitoodete eelistamine võib aidata vähendada kokkupuudet alumiiniumiga. Lõppkokkuvõttes aitavad täiendavad uuringud selgitada alumiiniumi mõju inimtervisele, kuid seni on ettevaatlik lähenemine alumiiniumi sisaldavate toodete kasutamisel soovitatav.
