Pikk haigusleht ei tähenda tingimata, et inimene peab kogu taastumisperioodi tööelust täielikult eemal olema. Alates haiguslehe 31. päevast on võimalik tervise paranedes tööellu järk-järgult naasta ning teha tööd inimese tervislikku seisundit arvestavatel tingimustel.
Selle võimaluse eesmärk on aidata inimesel säilitada side tööeluga ja taastada haiguslehe-eelne sissetulek ka siis, kui tavapärase täiskoormusega töötamine ei ole veel võimalik.
Paraku näitab värske elanikkonnaküsitlus, et väga paljud inimesed ei tea sellisest võimalusest endiselt midagi.
Peaaegu kaks kolmandikku inimestest ei ole võimalusest kuulnud
Norstati 2026. aasta juulis läbi viidud küsitluse järgi teab pika haiguslehe ajal kohandatud tingimustel töötamise võimalusest vaid 21% Eesti inimestest.
Veel 15% vastanutest on sellest küll midagi kuulnud, kuid ei tea täpselt, mida see võimalus endast kujutab.
Kõige suurem rühm – 64% ehk ligi kaks kolmandikku inimestest – ei ole sellest võimalusest üldse kuulnud.
Samas näitab uuring, et huvi sellise lahenduse vastu on väga suur.
Koguni 87% vastanutest kaaluks tervisega kohandatud tingimustel tööle naasmist. Kõige olulisemaks põhjuseks nimetas 85% vastajatest sissetuleku taastamist.
See näitab, et paljud inimesed sooviksid võimaluse korral tööellu tagasi pöörduda ka enne täielikku paranemist, kui seda saab teha nende tervist arvestades.
Tööle ei pea tagasi minema täiskoormusega
Sotsiaalministeeriumi tervishoiu rahastamise poliitika ekspert Lii Pärg rõhutab, et pikk haigusleht ei tähenda automaatselt täielikku eemalolekut tööelust kogu haigusperioodi jooksul.
Kui inimese tervis seda võimaldab, saab tööle naasta järk-järgult ning sobiva koormusega.
Selline lahendus annab inimesele võimaluse säilitada kontakt oma töökoha ja kolleegidega ning liikuda samm-sammult tagasi tavapärase töökorralduse juurde.
Samal ajal on oluline ka rahaline pool – kohandatud tingimustel töötamise süsteemi eesmärk on aidata taastada inimese haiguslehe-eelne sissetulek.
Tegelikult kasutab võimalust vähem kui üks protsent pika haiguslehega inimestest
Tervisekassa andmed näitavad, et 2026. aasta algusest on pika haiguslehe ajal kohandatud tingimustel töötamise võimalust kasutanud 167 inimest.
Samal ajavahemikul on üle 30 päeva kestnud haiguslehel olnud kokku 18 150 inimest.
See tähendab, et võimalust on seni kasutanud alla ühe protsendi pika haiguslehega inimestest.
Üks põhjus võib olla vähene teadlikkus. Kui ligi kaks kolmandikku Eesti inimestest ei ole sellisest võimalusest kuulnud, ei pruugi paljud pika haiguslehega inimesed teada, et neil võib olla võimalus oma tööellu juba haiguse ajal järk-järgult tagasi pöörduda.
