Transpordiamet koostöös Eesti Teadusagentuuriga korraldas konkursi, et välja töötada Eesti oludesse sobiv digitaalne tööriist teekonstruktsioonide hindamiseks ja võrdlemiseks. Konkursi võitis Tallinna Tehnikaülikool.
Uus mudel toetab paremate ja pikaajaliselt kestvamate otsuste tegemist teede projekteerimisel, rekonstrueerimisel ja hooldamisel. Mudel peab hindama erinevaid teekonstruktsioonide lahendusi terviklikumalt kui seni, arvestades lisaks tugevusele ka vastupidavust ajas, keskkonnamõju ning ehitamise ja kasutusaja jooksul tekkivaid kulusid.
„Meie jaoks on oluline saada tööriist, mis võimaldab senisest paremini teekonstruktsioone dimensioneerida. Oluline on prognoosida tee ehitamise ja elukaare kulusid erinevaid materjale kasutades ning tagades võimalikult madala keskkonnajalajälje,“ lausus Transpordiameti arendamise osakonna ehituse üksuse juhataja Mart Arusoo.
„Juba 2009. aastal, kui ma alustasin enda õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis, räägiti, et Eestis kasutusel olev teekonstruktsioonide arvutusmudel on aegunud. Hea meel on tõdeda, et viimaks on tekkinud võimalus nende arvutuspõhimõtete põhjalikumaks kaasajastamiseks ning see töö on usaldatud Tallinna Tehnikaülikooli teadlastele. Mõistame selle uurimistöö olulisust ning pingutame järgnevad kaks aastat, et pakkuda Eesti teedeehituse sektorile parim võimalik lahendus,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli teedeehituse nooremprofessor Kristjan Lill.
Uuringu käigus koostatakse metoodika ja digitaalne prototüüp, mis aitab võrrelda nii traditsioonilistest kui ka teisesest toormest ja ringlusse võetud materjalidest teekonstruktsioone ühtse põhimõtte alusel. Arvutusmudeli vaatlusperioodiks on kavandatud 50 aastat, mis võimaldab hinnata lahendusi pikemas perspektiivis.
Töö tulemusena valmib praktiline tööriist, mida saavad kasutada teeomanikud, projekteerijad ja teised valdkonna spetsialistid. Uuring aitab kaasa teaduspõhisemale, kulutõhusamale ja keskkonnateadlikumale tee-ehitusele Eestis.
Uuringu maksumus on 718 948,69 eurot koos käibemaksuga ning töö kestus on kuni 24 kuud.
Uuring tellitakse RITA+ programmi 2023–2029 alategevuse 1 raames ning seda kaasrahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Kliimaministeerium.
