Eestis süvenev reaalainete õpetajate puudus on tõstatanud küsimuse, kas matemaatika- ja teiste MATIK-ainete õpetajatele tuleks maksta teistest õpetajatest kõrgemat palka. Haridusminister Kristina Kallas leiab, et teema vajab tõsist arutelu, kuid koolijuhid suhtuvad ideesse erinevalt.
Kallase sõnul on reaalainete õpetajate puudus muutunud nii suureks, et koolidel on neid järjest raskem leida. Samal ajal võimaldaksid samad teadmised ja oskused väljaspool haridussüsteemi teenida märksa kõrgemat palka.
„Matemaatika ja teiste reaalainete õpetajate töötasu ei ole täna võrreldav sellega, mida nad võiksid saada erasektoris,“ ütles minister. Tema sõnul võiks kaaluda MATIK-ainete õpetajatele täiendava palgakoefitsiendi kehtestamist.
Kuigi koolidele on antud suurem võimalus diferentseerida palku läbi diferentseerimisfondi, tunnistas minister, et küsimus puudutab kogu haridussüsteemi ning vajab ühiskondlikku kokkulepet. Lisaks reaalainetele tuntakse puudust ka eesti keele ja muusikaõpetajatest.
Ene Saar meenutas, et sarnast mudelit prooviti aastaid tagasi ka Soomes, kuid lõpuks tõusid seal teiste õpetajate palgad samale tasemele. Tema sõnul tuleb riigil otsustada, millised valdkonnad on kõige kriitilisemad.
Samas tõi Saar välja, et õpetajate kvaliteet on samuti oluline küsimus. Tema hinnangul kandideerib näiteks eesti keele õpetajate kohtadele väga erineva ettevalmistusega inimesi, samal ajal kui kvalifitseeritud matemaatikaõpetajaid on äärmiselt raske leida.
Ants Rebane peab riiklikku palgaerinevust aga ebaõiglaseks, eriti algklasside õpetajate suhtes, kes loovad matemaatika õppimisele aluse juba varases eas.
Tema hinnangul peaks tööturg ise määrama, kui palju mõne aine õpetajale juurde makstakse. Vajadusel võib kool maksta kõrgemat töötasu konkreetsele õpetajale, kuid see ei peaks muutuma automaatseks süsteemiks kogu riigis.
Mitmed koolid on aga juba hakanud reaalselt kõrgemat palka pakkuma. Pelgulinna Riigigümnaasium teatas töökuulutuses avalikult, et kvalifikatsiooniga matemaatikaõpetaja palk ulatub 2560 euroni kätte, mis on ligikaudu 500 eurot rohkem kui tavapärane õpetajatasu.
Kooli direktor Indrek Lillemägi sõnas, et kõrgemat tasu makstakse matemaatikaõpetajatele ka mujal, kuid sellest lihtsalt ei räägita avalikult. Tema hinnangul peaks otsustusõigus jääma siiski koolijuhtidele, mitte muutuma riiklikuks kohustuseks.
Debatt õpetajate palkade üle peegeldab järjest suuremat survet Eesti haridussüsteemile, kus kvalifitseeritud õpetajate leidmine muutub iga aastaga keerulisemaks.
