Eesti riigi võlakoormus suureneb kiiremini kui kunagi varem ning koos sellega kasvab järsult ka laenude teenindamise kulu. Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd hoiatas ETV saates „Terevisioon“, et olukorra tõsidust ei ole poliitikud veel täielikult mõistnud.
Sõerdi sõnul vajab Eesti erakondadeülest kokkulepet eelarvepuudujäägi vähendamiseks, sarnaselt sellele, mida on proovitud teha Soomes. Samas tõi ta välja, et ka põhjanaabrite rahandus on jätkuvalt väga keerulises seisus.
„Soome võlakoormus ja eelarvepuudujääk on väga suured ning nad ei ole suutnud sellele piiri panna,“ märkis Sõerd. Tema hinnangul on ka Eestis olukord piisavalt tõsine, et nõuda kiireid ja sisulisi otsuseid, mitte lihtsalt deklaratiivseid lubadusi.
Endise rahandusministri sõnul pole mõtet kokkulepetel, mida tegelikult täita ei suudeta või ei soovita. Suurimat muret valmistab tema hinnangul kiiresti kasvav intressikulu. Kui praegu kulub riigil laenude teenindamiseks umbes 200 miljonit eurot aastas, siis aastaks 2030 võib see summa kasvada juba 650 miljoni euroni.
Sõerd hoiatas, et jätkuv kiire laenukasv suurendab investorite silmis Eesti riske ning tulevikus tuleb seni soodsalt võetud laene refinantseerida palju kõrgema intressiga.
„Kõigepealt peame jõudma kolme protsendi eelarvepuudujäägini, kuid isegi siis kasvab riigivõlg edasi,“ rõhutas ta.
Rahandusministeeriumi prognoosi järgi ulatub järgmise aasta riigieelarve puudujääk 4,6 protsendini sisemajanduse koguproduktist.
Eesti riigivõlg on viimase kuue aastaga kasvanud koguni neljakordseks ning praeguse kursi jätkudes võib see 2030. aastaks tõusta enam kui 20 miljardi euroni.
