Kuigi teaduslikud tõendid alkoholi ja vähi seose kohta on selged, ei oska paljud Eesti inimesed neid kahte nähtust omavahel siduda. Samal ajal on poliitikutele alkoholi piiramine tundlik ja keeruline teema. Tubaka, alkoholi ja narkootiliste ainete kahjude vähendamise riigikogu toetusrühm kutsus kokku ümarlaua, et arutada, kuidas vähendada alkoholist tulenevaid tervisekahjusid ja parandada inimeste teadlikkust.
Mõni aasta tagasi valminud uuring näitas, et ligi 40 protsenti uutest vähijuhtudest on seotud ennetatavate riskiteguritega. Eesti Vähiliidu presidendi Vahur Valvere sõnul põhjustab alkohol Eestis igal aastal üle 2300 uue vähijuhtumi. Ta rõhutas, et alkohol ei tekita vähki ainult ühel viisil, vaid mõjutab organismi mitme mehhanismi kaudu.
Alkohol nõrgestab keha loomulikke kaitsesüsteeme, pärsib immuunsüsteemi tööd ning häirib rakkude normaalset jagunemist ja suremist. Kui rakkude loomulik hävimisprotsess on häiritud, võib tekkida kontrollimatu rakkude kasv. Lisaks muudab alkohol jämesoole mikrobioomi, mis omakorda suurendab näiteks jämesoolevähi riski.
Ümarlaual toodi esile ka murettekitav trend: naiste alkoholitarvitamine on viimastel aastatel kasvanud. Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammel märkis, et kuigi meeste alkoholitarvitamine on vähenenud, on naiste puhul alates 2014. aastast näha kerget tõusu. Samas on just naiste teadlikkus alkoholi ja rinnavähi seosest väga madal. Värske küsitluse järgi ei seosta 89 protsenti alkoholi tarvitavatest naistest rinnavähki alkoholiga, kuigi rinnavähk on Eesti naiste seas kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja.
Alkoholi tarvitamine on Eesti ühiskonnas tugevalt normaliseeritud, mis teeb muutuste elluviimise keeruliseks. Poliitikud tõdesid, et alkoholitarbimise vähendamise poliitika peab olema läbimõeldud ja tasakaalustatud. Sotsiaaldemokraat Tanel Kiik leidis, et aktsiisitõus võiks suurendada hinnavahet alkohoolsete ja alkoholivabade jookide vahel, motiveerides inimesi valima viimaseid. Tema sõnul võiks tulevikus olla tavapärane, et näiteks saunaõlu tähendab alkoholivaba jooki ning alkoholiga variant on pigem erand.
Eesti 200 esindaja Diana Ingerainen suhtus sellesse ettevaatlikumalt. Tema hinnangul tuleb hinnata, milline on alkoholivabade jookide tegelik mõju, sest alkoholitööstuse turundus võib suurendada üldist tarbimist ka siis, kui toode ise ei sisalda alkoholi.
Kui poliitikud ei soovi piirata alkoholi kättesaadavust müügipiirangute või aktsiisitõusudega, rõhutati ümarlaual vähemalt teavitustöö olulisust. Tarbijatel peaks olema selge ja täielik info selle kohta, mida nad tarbivad.
Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja juhatuse liige Lauri Beekmann kritiseeris Euroopa Liidu õigusakti, mis vabastab alkoholitootjad kohustusest märkida pakendile koostisosade loetelu ja energiasisalduse. Tema sõnul on raske mõista, miks alkoholitootjatele tehakse erandeid, eriti olukorras, kus teadlikkus alkoholi terviseriskidest on niigi madal.
Beekmann rõhutas, et kuigi iga inimene vastutab oma valikute eest, saab vastutustundlikke otsuseid teha vaid siis, kui info on täielik ja kättesaadav. Varasemad kogemused aktsiisi järskude tõusudega on näidanud, et poliitilisi samme tuleb hoolikalt planeerida, kuid informatsiooni andmisel ei tohiks alkoholitööstusele teha erandeid.
Arutelu näitas, et alkoholi ja vähi seose teadvustamine ning tõhus ennetuspoliitika eeldavad nii selget kommunikatsiooni kui ka julgeid otsuseid. Küsimus ei ole ainult maksudes või piirangutes, vaid selles, kui teadlikult ühiskond terviseriske mõistab ja nendega arvestab.
