Tervise Arengu Instituudi (TAI) värske palgauuring näitab, et 2025. aasta märtsis oli Eesti arstide mediaankuupalk koos kõigi lisatasudega 5115 eurot. Õdede ja ämmaemandate mediaanpalk ulatus 2688 euroni ning hooldajate palk 1701 euroni. Arstide aastane palgakasv oli 12 protsenti, mis on endiselt märkimisväärne, kuid võrreldes varasemate aastatega aeglustunud.
TAI andmetel suurenes tervishoiutöötajate keskmine palk 2025. aastal kõigis suuremates ametigruppides. Arstide keskmine brutotunnipalk koos regulaarsete lisatasudega oli 31,01 eurot, õdedel ja ämmaemandatel 15,66 eurot ning hooldajatel 9,79 eurot. Aastaga kasvas arstide tunnipalk kaheksa protsenti, õdedel ja ämmaemandatel viis protsenti ning hooldajatel kolm protsenti.
Arstide põhitunnipalk moodustas kogutunnipalgast 82 protsenti, õdedel ja ämmaemandatel 86 protsenti ning hooldajatel 81 protsenti. Põhitunnipalk tõusis aastaga arstidel seitse protsenti ning õdedel, ämmaemandatel ja hooldajatel kaheksa protsenti.
TAI märgib, et kuigi kõik tervishoiutöötajate grupid said palgatõusu, on kasvutempo pidurdunud. Arstide ja õdede mediaanpalk on siiski märkimisväärselt kõrgem kui riigi keskmine: 2025. aasta esimeses kvartalis oli Eesti mediaankuupalk 1649 eurot, kasvades aastaga kuus protsenti. Arstide mediaanpalk on seega ligi kolm korda ning õdede ja ämmaemandate oma peaaegu kaks korda kõrgem kui Eesti keskmine.
Palgauuring toob esile ka struktuursed erinevused – kui õdedel, ämmaemandatel ja hooldajatel on lisatasude osakaal viimase aasta jooksul vähenenud, siis arstide puhul on see suurenenud. 2025. aasta kevadel moodustasid lisatasud arstide kuupalgast juba 24 protsenti, samas kui paar aastat tagasi oli nende osakaal 20 protsenti. See viitab töökoormuse kasvule ja suuremale sõltuvusele lisatasudest.
Kollektiivlepingu järgi kehtis 2025. aasta märtsis arstide tunnitasu alammäär 19,67 eurot ja eriarstidel 21,40 eurot. Õdede ja tervishoiu tugispetsialistide alammäär oli 12 eurot, eriõdedel ja ämmaemandatel 12,45 eurot ning hooldajatel 7,60 eurot. Need määrad tõusid aastaga keskmiselt kümme protsenti.
Kuigi enamik tervishoiutöötajaid teenib kollektiivlepingus sätestatud miinimumist rohkem, leidub siiski töötajaid, kelle palk jääb alla kehtestatud alammäära. Arstide seas on selliseid ligikaudu kümnendik.
