Sotsiaalministeerium on koostanud inimgeeniuuringute seaduse eelnõu, mis toob kaasa olulise muutuse Eesti tervishoius. Uue seaduse jõustumisel saab geeniteadust ja terviseandmeid senisest enam siduda, võimaldades määrata täpsemat ravi ning ennetada haigusi, sealhulgas rinnavähki, oluliselt varasemas eas.
Eelnõu kohaselt peaks inimgeeniuuringute seadus jõustuma tuleval aastal, luues lõpuks aluse kaua ette valmistatud personaalmeditsiini rakendamiseks. See tähendab, et tulevikus saab geneetiliste andmete põhjal hinnata rinnavähi polügeenset riski mitte ainult 50-aastastel naistel, vaid juba alates 40. eluaastast.
Projekti rakendamist juhib Tervisekassa, mille ennetusteenuse juht Krista Kruuv-Käo selgitas, kuidas uus süsteem praktikas tööle hakkab:
„Kui naine jõuab kindlasse vanuserühma – näiteks 40. eluaastasse – ja kuulub riiklikku valimisse, saadetakse talle kutse uuringule. Kui ta ei ole geenidoonor, saab ta registreerida end oma piirkonna tervishoiuteenuse osutaja juurde, kus talle tehakse geenitest. Kui ta on juba geenidoonor, piisab nõusoleku andmisest terviseportaalis, et tema andmeid võiks kasutada,“ kirjeldas Kruuv-Käo.
Uuringu tulemused aitavad määrata, kui suur on inimese geneetiline risk haigestuda rinnavähki. Kui risk on kõrgem, hakkab naine osalema mammograafilises sõeluuringus varem. Kui risk on madalam, jätkub sõeluuring tavapäraselt alates 50. eluaastast.
Kruuv-Käo sõnul on tegu suure sammuga Eesti tervishoiu arengus:
„See seadus võimaldab kasutada geeniandmeid tervishoiuteenustes – nii olemasolevaid kui ka tulevikus tekkivaid andmeid. Me saame need rakendada inimeste tervise hüvanguks, parandades nii haiguste ennetust kui ka ravi kvaliteeti. See loob tugeva aluse tervishoiu personaliseerimiseks.“
Lisaks rinnavähiriskile on kavas lähiaastatel kasutusele võtta ka geneetilisel teabel põhinev antidepressantide määramine, mis aitab leida iga inimese jaoks kõige sobivama ravi.
Kruuv-Käo rõhutas, et osalemine on vabatahtlik:
„Kui naine ei soovi veel 40-aastaselt uuringus osaleda, võib ta seda teha hiljem, 50-aastaselt, nagu praegu tavaks. Samuti on oluline teada, et uuringus hinnatav polügeenne vähi risk ei kandu edasi vanemalt lapsele – see on iga inimese individuaalne geneetiline riskiprofiil.“
Uus inimgeeniuuringute seadus märgib Eesti tervishoiusüsteemi jaoks pöördepunkti, viies riigi sammu võrra lähemale tulevikule, kus haigusi ei ravita mit
