Tööandjate ja ametiühingute esindajad alustasid reedel läbirääkimisi alampalga tõstmise üle, kuid kiiret kokkulepet veel ei paista. 2023. aastal valitsuse seatud eesmärk jõuda 2027. aastaks 1000-eurose alampalgani jääb praeguse majandusolukorra tõttu kättesaamatuks. Majandusminister Erkki Keldo sõnul ei peaks valitsus alampalga kujundamisse üldse sekkuma, sest tegemist on tööandjate ja töötajate endi vahelise kokkuleppega.
Kohtumise esimeses osas analüüsiti põhjalikult Eesti majandusolukorda. Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask märkis, et maksutõusud ja majanduslangus on muutnud olukorra keeruliseks ning varasemad prognoosid enam ei kehti. Seetõttu ei esitanud kumbki osapool veel konkreetseid ettepanekuid.
„Soovime, et Eesti töötajate ostujõud kasvaks ja inimesed saaksid oma eluga paremini hakkama,“ sõnas Vask. „Kui töötajatel on võimalik tarbida kodumaiseid tooteid ja teenuseid, võidavad sellest ka ettevõtjad ja väiketootjad.“
Kolm aastat tagasi sõlmitud hea tahte kokkuleppe järgi pidi alampalk tõusma järk-järgult 2027. aastaks 50 protsendini keskmisest palgast. Mullu pikendati kokkulepet aasta võrra, kuid uus kasvugraafik näeb ette tagasihoidlikuma tõusu. Järgmisel aastal peaks alampalk suurenema ligikaudu saja euro võrra, jäädes siiski alla 1000-eurose piiri.
Tööandjate hinnangul on majanduslik olukord liiga habras, et kiiret tõusu ellu viia. Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo rõhutas, et majanduslangus ja ettevõtluse keerukad tingimused ei võimalda liigset survet. „Kui püüame iga hinna eest eesmärki täita, võib see tähendada töökohtade kadumist või lausa väikeettevõtete sulgemist,“ hoiatas Realo.
Poliitilisel tasandil on alampalga tõus olnud samuti vastuoluline teema. Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide 2023. aasta koalitsioonileppes oli kiire alampalga kasv selgelt kirjas, kuid pärast sotside lahkumist valitsusest pole teema enam prioriteetne. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo kinnitas, et valitsus ei kavatse läbirääkimisi mõjutada ega survet avaldada.
„Valitsus ei sekku. Oluline on, et kokkulepe sünniks kahe osapoole vahel, vaadates nii inimeste toimetulekut kui ka ettevõtete tootlikkust,“ selgitas Keldo. „Alampalk ei tohiks liikuda kiiremini kui majandus ise, kuid samas peame meeles pidama ka inimeste elukallidust ja hakkamasaamist.“
Ametiühingute ja tööandjate järgmine kohtumine on planeeritud oktoobri keskpaika, mil loodetakse jõuda konkreetsemate ettepanekuteni. Seni jääb aga küsimus, kas ja kui kiiresti alampalk järgmisel aastal tõuseb, endiselt lahtiseks.
