Riigikogu opositsioon esitab teisipäeval menetlusse Keskerakonna algatatud umbusaldusavalduse peaminister Kristen Michalile, süüdistades teda riigijuhtimisstiilis, mis kuritarvitab ametikohaga kaasnevat usaldust.
Keskerakonna fraktsiooni esimehe Lauri Laatsi sõnul on Michali juhitud valitsus ellu viimas kahjulikku energiapoliitikat, mis seab ohtu Eesti majanduse ja inimeste toimetuleku, samal ajal soosides teatud ettevõtjate huve.
“Selle projekti realiseerimine tähendab tarbijatele täiendavat koormust enam kui kahe miljardi euro ulatuses. Lisaks ohustab see Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni hinnangul Eesti energeetilist varustuskindlust. Otsus võeti vastu kitsas ringis kolme ministri poolt, ilma energiamajanduse arengukava kooskõlastamiseta ning sisulise dialoogita ettevõtjate ja ekspertidega. Ühiskonnale pole esitatud põhjendusi ega arvestusi,” märkis Laats.
Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder lisas, et Michali juhitud valitsuse otsused on kahjustanud Eesti inimeste ja ettevõtete konkurentsivõimet.
“Peaministri juhtimisstiil on olnud katastroofiline – otsuseid langetatakse kitsas ringis ning ebakompetentselt,” ütles Seeder Keskerakonna pressiteate vahendusel.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht Martin Helme tõi esile, et Michal on avalikkusele andnud eksitavat teavet oma rollist pankrotistunud Nordica rahastamisotsustes.
“Michal on väitnud, et tema või toonane valitsus ei andnud Nordicale täiendavaid rahasüste. Tegelikult tehti tema ametisoleku ajal EISA kaudu 1,5 miljoni euro suurune laenueraldis, mis sündis just tema juhitud ministeeriumi surve tõttu,” selgitas Helme.
Samuti heidab opositsioon Michalile ette seadusemuudatust, mis võimaldas Keit Kasemetsal saada riigisekretäriks.
ERR kirjutas opositsiooni plaanist umbusaldusavaldus algatada juba jaanuari lõpus. Toona kommenteeris Michal kriitikat järgmiselt:
“Võtan EKREIKE heidetud kinda vastu ning kinnitan, et seisan valitsusega selle eest, et Eesti ei vajuks pimedusse, uued tootmised sünniks ning innovaatilised tehnoloogiad leiaksid rakendust. Ootan huviga sisulist debatti riigikogus.”
Riigikogu võib avaldada umbusaldust valitsusele, peaministrile või ministrile, kui selle poolt hääletab vähemalt 51 saadikut. Umbusalduse algatamiseks on vaja vähemalt 21 saadiku toetust. Peaministri või valitsuse umbusaldamise korral astub tagasi kogu valitsus.
Aastal 2025 on koalitsioonil riigikogus de facto 66 häält, kuna opositsioonierakondadest on alates valimistest liitunud koalitsiooniga kuus saadikut.
